Raamatukogu diil ehk semukapitalism Viimsi näitel

Viimsi Uudised kirjutab lahti nn raamatukogu diili loo.

Jutte sellest, kuidas just kohalikul tasandil tehakse otsustajate poolt avaliku rahaga kingitusi oma ärisõpradele, liigub mitmeid. Sellist nähtust on hakatud kutsuma semukapitalismiks. President Toomas Hendrik Ilves kirjeldas oma 2007. aastal peetud vabariigi aastapäeva kõnes antud nähtust järgmiselt: „Me teame mõistet ”ringkäendus”, kus poliitikud suunavad tellimusi firmadele, kes omakorda toetavad neid abistanud poliitikuid. Sellele fenomenile on hiljuti antud kujundlikumgi nimetus: semukapitalism. Kui turukonkurentsi ja parimaid pakkumisi hakkavad asendama parteisuhted, siis toob see varem või hiljem kaasa krahhi. Õlitehas, maadevahetused, riigiasutuste rendilepingud, suvilatehingud, parkimise korraldamine ja koolimajade remont – kõik need märksõnad viitavad korruptsioonihõngule ja läbipaistmatule sahkerdamisele.”

Üks väga konkreetne semukapitalismi näite on Viimsi raamatukogule uue pinna otsimine, mis on laiemalt tuntuks saanud kui nn raamatukogu diil. Vahetult 2018. aasa jõulude eel kogunenud Viimsi volikogu tegi ühe omapärase jõulukingi. See suunati Moskvas resideeruvatele ettevõtjatele, kelle poolt Viimsisse rajatud kaubanduskeskuses seisis eelnevalt  ligi aasta aega lahmakas poepind tühjana. Volikogu liikmed Riina Aasma, Tanel Einaste, Kristjan Jõekalda, Raivo Kaare, Valdur Kahro, Urve Palo, Aivar Sõerd, Raimo Tann, Märt Vooglaid, Madis Saretok, Oksana Šelenjova, Hannes Võrno, Mari-Ann Kelam ning Jan Trei hääletasid selle pool, et see pind renditaks kümneks või kogun viieteistkümneks aastaks kohalikule raamatukogule. Et raamatukogu saaks omale senisest avaramad ruumid käidavamas kohas. Kusjuures Mari-Ann Kelam ja Jan Trei olid veel 2018. aasta suvel petitsiooni algatajate ringis, mis nõudis Viimsi raamatukogule oma maja ehitamist.

Rendileping sõlmiti vallavanem Siim Kallase allkirjaga 10-ks aastaks võimalusega seda pikendada 15-ks aastaks. Kui raamatukogule üürileping kestab 10 aastat, läheb see vallale maksma 3,3 miljonit eurot rendiraha. Kui seda pikendatakse 15-ks aastaks, siis läheb üüriks ligi 5 miljonit eurot. Pole vaja olla ehitusspetsialist järeldamaks, et mõistlikum oleks Viimsi vallal sama raha eest ise ehitada omale uus raamatukogu hoone. Sest 10 või 15 aasta pärast on üüriraha läinud eraettevõtjale, aga vallal pole ikkagi kohta, kus raamatuid hoida ning lugejatele erinevaid hariduslikke võimalusi pakkuda.

Miks siis ikkagi Viimsi võimuliit eelistas viia raamatukogu pikaajalisele üüripinnale? Valimisliidu Kogukondade esindaja Ivo Rull on seda korduvalt küsinud erinevatelt vallaametnikelt, sealhulgas vallavanem Siim Kallaselt. Saadud vastused on võimalik üldjoontes koondada kolme rühma. Esiteks väideti, et asjaga on kiire. Tänasel pinnal lõppevat raamatukogu rendileping 2019. aasta suvel (nagu nüüd teame, tegutseb raamatukogu neis ruumides veel ka 2019. aasta sügisel). Teiseks öeldi, et väljapakutud üüripind on erinevatest variantidest kõige sobilikum. Ning kolmandaks selgitati, et Viimsi vallal puudub täna võimekus ise raamatukogule oma hoone ehitamiseks.

Kõik need väited on pehmelt öeldes demagoogilised. Viimsi raamatukogu tegutseb vallale kuuluva ettevõtte hoones ja need ruumid on tõesti kitsad. Aga kui vallal olnuks tahtmist, saanuks ta seal raamatukogu tegutsemise aega pikendada kuni uue maja valmimiseni. Ning rendikulud liiguksid siis jätkuvalt ühelt valla juriidiliselt isikult teisele valla juriidilisele isikule ehk sisuliselt raha jääks nö koju.

Teiseks rikkus Viimsi vallavõim volikogu otsust, mis nägi ette, et raamatukogule uue pinna otsimisel tuleb leida vähemalt kolm alternatiivset varianti. 2018. aasta suve kuulutati välja üüripinna leidmiseks konkurss, kuhu laekus vaid üks pakkumine, ikka tollelt Moskvas resideeruvatele ettevõtjatele kuuluvalt kaubanduskeskuselt. Kelle äriühinguga oli abivallavanem Annika Vaikla juba aasta algusest pidanud läbirääkimis raamatukogule pinna üürimiseks. Ning kolmandaks oli Viimsi vallal olemas nii raamatukogule sobilikud krundid kui selleks vajalik laenuvõimekus. Kui olnuks tahtmist, saanuks raamatukogule projekteerida lisapinna rajatava Noorte Talentide Kooli juurde.

Mis tegelikult toimub?

Tegemist on paraku tüüpilise semukapitalismi näitega. Viimsi keskuses asub ühel ringristmikul kolm erinevat kaubanduskeskust. Ühel neist ei läinud eriti hästi ning alates 2017. aasta lõpust seisab seal ligi 2700 ruutmeetrit kaubanduspinda tühjana. Paari aasta eest erastati toonase valla haldusfirma juhi Madis Saretoki eestvedamisel kummaliselt kiirelt kaubanduskeskuse taga asuv staadion. Toonane vallavanem Alvar Ild hindas selle 150 tuhande euro eest erastatud kinnistu väärtust koguni kahele miljonile eurole

Antud tehing lõi kired lõkkele Madis Saretoki ja Märt Vooglaidi vahel. Kuriteoteated prokuratuuri, mitmed tsiviilhagid ja pikaleveninud kohtuvaidlus on tänaseks lõppenud, ent kunagine staadion sama mahajäetud ning räämas kui enne erastamist. Ei ole sinna ehitatud ei kortermaju ega kontoreid. Ning nende kerkimise perspektiivis naabrusse rajatud kaubanduspindadele napib nii ostjaid kui müüjaid.

Ilmselt esitleti kaubanduskeskuse investorile kunagi kellegi poolt visiooni, mille kohaselt ta rajab oma keskuse kaubandusele soodsasse kohta. Kuna nii ei ole läinud, siis ilmselt on investori vaates antud katteta lubadusi. Või koguni ise kasseeritud katet?!  Kurb, kui selliseid äriskeemide luhtajooksmisi soovitakse tasandada avaliku raha eest sõlmitava pikaajalise üürilepinguga.

Raamatukogu diili kronoloogia

• Kui 2017/2018 aasta talvel kolis Decora ehituspood Viimsi Marketist välja, siis ettevõtte haldusdirektor Urmas Udumäe kinnitus uuriti juba siis, kas vabanev pind sobiks raamatukoguks.
• 26.01.18 käisid valla esindajad keskuse ruumidega tutvumas ja kinnitasid nende põhimõttelist sobivust Viimsi raamatukogu jaoks.
• 14.02.18 tegi Viimsi Marketi omanik vallale pakkumuse ruumide üürile andmiseks koos omapoolsete ettepanekutega üürilepingu põhitingimuste (üür, lepingu tähtaeg) osas.
• 03.18 teatas abivallavanem Annika Vaikla, et on huvitatud Viimsi Marketi poolt pakutud ruumidest keskuse I ja II korrusel ning soovib alustada läbirääkimisi lepingu tingimuste osas.
• 16.03.18 edastas Viimsi Market vallale üürilepingu esialgse projekti, misjärel pidasid pooled mitme kuu vältel läbirääkimisi lepingu tingimuste üle. Seejuures tegutsesid pooled teadmisega, et ruumide viimiseks Viimsi raamatukogu vajadustele vastavasse
  seisundisse tuleb omanikul teha ümberehitustöid. Esialgne eesmärk oli jõuda üürilepingu sõlmimiseni hiljemalt mais tingimusega, et ruumid antakse vallale üle ja vald alustab omanikule üüri tasumist hiljemalt 1. septembril.
• Mais 2018 teatas Viimsi vald, et korraldab ruumide ümberehitustööd ise, mis eeldab valla poolt sellekohase hanke läbiviimist.
• mais 2018 edastas vald Viimsi Marketile ka omapoolsete muudatustega üürilepingu projekti, millest tulenevalt eeldas Viimsi Market, et pooltel ei ole muid kokku leppimata tingimusi peale ümberehitustööde teostamisega seotud tingimuste.
• Mais.2018 teatas abivallavanem Annika Vaikla Viimsi Marketi esindajatele, et peab üürilepingu sõlmimiseks vajalikuks Viimsi vallavolikogu otsust ning et vastav küsimus võetakse 19. juuni vallavolikogu istungi päevakorda.
• juunis.2018 otsustas Viimsi volikogu üksmeelselt anda Viimsi vallavalitusele ülesandeks uute ruumide leidmine. Ivo Rulli ettepanekul lisati volikogu otsusesse, et vallavalitsus peab vähemalt volikokku tooma vähemalt 3 alternatiivset lahendust/pakkumist.
• Konkurss Viimsi raamatukogule üüripinna leidmiseks kuulutati välja juulis 2018.
• Juulis 2018 külastasid Viimsi vallavalitsust Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo töötajad, et tutvuda konkursi tingimustega.
• Juulis 2018 algatavad Ants Erm, Mari-Ann Kelam, Oliver Liidemann, Priit Robas, Ivo Rull ja Jan Trei petitsioon.ee ja rahvaalgatus.ee keskkondades allkirjade kogumise Viimsi Raamatukogule oma maja ehitamiseks.
• Viimsi raamatukogu üüripinna konkursile laekus 21.augustiks k.a. vaid üks pakkumine, Viimsi Marketilt.
• Septembris 2018 saadab Viimsi Marketit esindav advokaat Marko Kaevando Viimsi vallavalitsusele kirja, milles viitab, et juba jaanuaris-veebruaris pidasid Viimsi vald ja Viimsi Market läbirääkimisi raamatukogu üürilepingu sõlmimiseks.
• Oktoobris 2018 toimub Viimsi volikogus hääletus Viimsi Raamatukogule ruumide üürimise teemal. 9 volikogu liiget on poolt (Riina Aasma, Tanel Einaste, Kristjan Jõekalda, Raivo Kaare, Valdur Kahro, Urve Palo Aivar Sõerd, Raimo Tann, Märt Vooglaid) ning 8 vastu (Ants Erm, Mari-Ann Kelam, Taavi Kotka, Oliver Liidemann, Taivo Luik, Vladas Radvilavičius, Priit Robas, Ivo Rull).
• Novembris 2018 Viimsi volikogu päevakorrast võetakse vahetult enne volikogu istungit päevakorrast välja punkt 4. Viimsi volikogu üürileping. Volikogu liikmetele eelnevalt saadetud üürileping sisaldas järgmist: Viimsi Raamatukogu kolitakse esialgu 10 aastaks (võimalusega pikendada üürilepingut veel 5 aastat) Viimsi Marketisse endisse Decora ehituspoe pinnale. Üüri hakkab Viimsi vald maksma keskuse omanik Vasily Koshelevile koos käibemaksuga 27 417 eurot kuus. Kokku teeb see siis 10 aastaga 3,3 miljonit eurot või 15 aastaga 4,9 miljonit eurot renti.Ning pärast antud summade tasumist poleks vallal ikkagi raamatukogu jaoks oma ruume. Kui Viimsi vald soovib selle lepingu ennetähtaegselt lõpetada, tuleb tasuda 150 tuhat eurot leppetrahvi ning kompenseerida ruumide ümberehitamiseks kuluvad 600 tuhat eurot (miinus amortisatsioon).
• Viimsi Raamatukogu üürilepingu vastuvõtmine toimus 18.12.18 volikogu istungil. Poolt olid Riina Aasma, Tanel Einaste, Kristjan Jõekalda, Raivo Kaare, Valdur Kahro, Urve Palo, Aivar Sõerd, Raimo Tann, Märt Vooglaid, Madis Saretok, Oksana Šelenjova, Hannes Võrno, Mari-Ann Kelam ning Jan Trei. Vastu olid Ants Erm, Taavi Kotka, Taivo Luik, Ivo Rull ning Vladas Radvilavičius. Erapooletuks jäi Oliver Liidemann.
• 10.mail 2019 ilmunud Viimsi Teatajas kirjutab volikogu esimees Taavi Kotka: „ Raamatukogu peab saama uued ruumid, kuid valitud lahendus on minu meelest üle meie võimete ja oleks saanud soodsamalt.“
• 21. mail 2019 esitavad volikogud liikmed Ants Erm ja Ivo Rull arupärimise vallavanem Laine Randjärvele, milles soovitakse vastust järgmistele küsimustele:

1. Kas olete nõus Taavi Kotka hinnanguga?
2. Täpsustage palun raamatukogu Viimsi Marketi rendipinnale viimise kogukulu (lisaks rendihinnale tooge palun välja raamatukogu kolimisega seotud kulud)?
3. Palun täpsustage Viimsi Marketis raamatukogule renditava pinna suurust. Kas nii palju pinda on raamatukogu tegevuseks vajalik?
4. Kuna raamatukogu rendipinnale viimine on esialgsest ajakavast oluliselt maha jäänud, kas olete valmis selle Viimsi vallale kahjuliku rendilepingu lõpetama?

• 4.juunil saatis Laine Randjärv arupärimisel järgmise vastuse, mille oli koostanud abivallavanem Annika Vaikla. Selles nenditi, et „ raamatukogu Viimsi Marketi rendipinnale viimise kogukulu on hetkel täpsustumisel, sest veel ei ole välja kuulutatud ei raamatukogu, ega noortekeskuse inventari/mööblihankeid. Samuti on töös hanked, mis puudutavad rendile võtja kohustusi näiteks nõrkvoolu kaabelduse, vajalike tugevvoolu lisakaabelduse, pistikute ning erivalgustuse osas.“. Märgiti ka, et vallavalitsus on „ eraldanud raamatukogu uute ruumide investeeringuteks 600 000 eurot. Selle summa sisse ei ole arvestatud kulusid, mis on seotud Viimsi Noortekeskuse kolimisega raamatukogu teisele korrusele, kuna see otsus tekkis protsessi käigus ja selle kogumaksumus ( ka seotud hangetega) veel täpsustub.“

Viimsi Uudised