Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja Andrus Lauren saatis eitava vastuse Viimsi vallavalitsuse taotlusele saada enda valdusse ligi 11 tuhat ruutmeetrit riigimetsa sinna reoveepuhastusjaama rajamiseks.
Kirjast selgub, et RMK peab juba teist korda Viimsi vallavalitsusele selgitama, miks Nelgi tee 1 majas pole põhjust teha erinevaid plaane Reinu tee ääres asuvale riigimetsa alale:
„Tutvudes Teie taotlusega ja reoveepuhasti asukoha skeemiga selgus, et samasse asukohta on Viimsi vald varasemalt soovinud rajada jäätmejaama ja ringmajanduskeskuse (Viimsi Vallvalitsuse 16.02.2023 taotlus Keskkonnaministeeriumile nr 15-8/482). Antud küsimuses esitas RMK oma seisukoha Keskkonnaministeeriumile 09.03.2023 kirjas nr 3-1.1/2023/1120, milles on selgitatud, miks RMK valla poolt välja pakutud asukoha valikuga ei nõustu ning tehtud ettepanekuid alternatiivseteks asukoha valikuteks.
RMK on jätkuvalt seisukohal, et Viimsi metskond 79 kinnisasi on tervikuna RMK-le vajalik tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Viimsi metskond 79 kinnisasi on põline riigimetsamaa ning ühtlasi kõrgendatud avaliku huviga ala, kus tulenevalt ühiskonna ootusest metsade säilimisele on Viimsi vallas riigimetsa majandamine sisuliselt peatunud. Tõenäoliselt kaasneks reoveejaama rajamisega aga metsa raadamine, mida RMK sellistel aladel ehitustegevuse eesmärgil võimalikuks ei pea. Samuti märgime, et taotletavale alale ulatub II kaitsekategooria liigi kanakulli elupaik. RMK põhimääruse kohaselt on RMK ülesandeks muuhulgas ka maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine.
Tuginedes eeltoodule ei pea RMK valitud asukohta reoveejaama rajamiseks sobilikuks ning ei nõustu Viimsi metskond 79 kinnisasja jagamisega ja väljalõike Viimsi vallale võõrandamisega,” seisab RMK kirjas Viimsi vallavalitsusele.
Maikuus toimus Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024 – 2036 avalik arutelu. Muude laekunud ettepanekute hulgas on vallavalitsus jätnud arvestamata ka vallakodanik Leho Harjolt tulnud ettepaneku mitte rajada reoveepuhastit Reinu tee äärsesse riigimetsa.
“Ehitada suur tööstusrajatis maastikukaitsealale, millele on oluline mõju kogu Krillimäe maastikukaitseala põhjaosale (mürareostus, võimalik lõhnareostus, lisaks võimalikud avariiolukorrad) on vastuolus Viimsi valla arengustrateegias seatud eesmärgiga rohealade säilitamisest ja ökosüsteemide seisundi parandamisest. Seda eriti arvestades, et kohe kõrval asub tööstuspiirkond, kus tühjadest maatükkidest puudust ei ole,” kirjutas Leho Harjo Viimsi vallavalitsusele.
Vallakodanikelt tulnud ettapanekuid antud arengukavasse on tänane vallavõim otsustanud enamjaolt mitte arvestada. Aga RMK seisukoha vastu kaitsta riigimetsa ülearendatud Viimsis ei saa võimuliidu suunamudijad Illar Lemetti, Alar Mik (mõlemad Reformierakond), Atso Matsalu (Eesti 200) ega Antoon van Rens (Vali Viimsi/sotsid) mitte kuidagi.
Tunnuspilt: freepik.com
Loe samal teemal:
“Kogukondade Viimsi taotleb pikaajalise veemajanduskava põhjalikku arutelu ning olulist täiendamist”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: