AHTO KAASIK: kõik pole kuld, mis hiilgab ehk – loodusega ei jamata

Hiite kuvavõistlus aitab jäädvustada pühapaikade muutusi ja mitte alati pole need rõõmustavad.

Vahest selgub ka, et esmapilgul rõõmustavana tundunud muutus on hoopis midagi muud. Nii on lood ka kurikuulsa Viimsi Rauaallikaga.

Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid saatsid kuvavõistlusele sarja ülesvõtteid Viimsi Rauaallikast. Fotode pealkirjad teatavad rõõmsalt, et “Rauaallikas Lubjamäel on taastatud” ja “Viimsi Rauaallikas: Taassündinud pärand looduse südames”.

Fotodel võib näha Lubjamäe jalamil asuvat lohku, mis on vooderdatud tsemendisegu ja maakividega, lohus on loiguke vett. Vett immitseb ka kividest laotud allikasängi. Kõrvalasuvalt teelt on vette kandunud hakkepuitu. Lohu põhjast on üles tõusnud sinna kivide alla paigaldatud kile. Vahetult kahel pool allikat asuvad hiljuti ehitatud teed ning allikasängi servas seisab tänavavalgustuspost. Ehitajad on olnud tublid, kuid see rajatis ei näe just eriti ühe Eesti allika moodi välja.

Kaheksa aastat tagasi Rauaallikas rüüstati. Terve ja ilus terviseveeallikas kaevati torusse ja suunati kanalisatsiooni. Veebilehelt võib lugeda, et kõik see tehti Viimsi Vallavalitsuse teadmisel ja heakskiidul ( https://viimsiuudised.ee/…/viimsi-vallavalitsus…/ ).

Kui avalikkuse pahameel ei vaibunud lubas vald allika edaspidi koos muude töödega korda teha. Eelmisel aastal toodigi ehitusmasinad kohale ja hakati mäenõlvale teid ja elektriliine ehitama. Tee ehitati otse üle allika ja ehituse ajal sõtkusid ehitusmasinad läbi mülkaks muudetud allikakoha. Kui tee ja elektriliin juba valmimas, vormistati ka mõtteline allikakoht. Kui Rauaallikas voolas ja ilmselt voolab tänini maa all põhjaloodesse, siis uus veekogu jääb Rauaallikast kümmekond meetrit põhjakirdesse.

Tänavu kevadel teatas Viimsi vald oma uudistes, et “Lubja koopa jalamil asuv Rauaallikas on taastatud ja eksponeeritud uhkemalt kui varem – töö viidi läbi paralleelselt Karulaugu terviseraja pikenduse rajamisega.”

Kuigi uue “allika” põhjas läigib veidi vett, ei saa seda pidada Rauaallikaks. Rauaallika vesi oli märgatavalt rauarikkam, vesi kattis kivid roostega ja vool oli tugevam. Isegi veel möödunud suvel, kui ehitustööd juba käisid, tungis roostene vesi maapinnale.

Uue veekogu (allikaks ei tihkagi seda nimetada) vesi pole Rauaallikaga kuidagi võrreldav ja see immitseb üsna nõrgalt. Tee alla maetud Rauaallika vesi voolab aga ilmselt ikka maa all põhjakirdesse ja pole välistatud, et see jõuab endistviisi kanalisatsiooni.

Maastikukaitseala nõlvakul asuva allika taastamine pole suvaline kopatöö. Paraku pole teada, et allika taastamisse oleks kaasatud mõni hüdrogeoloog, pole ka teada projekti, või joonist, mille alusel tööd tehti. Kõigest nähtub, et “allika taastamine” oli vaid üks kulukas ja mõttetu silmapete.

Eriti irooniline on, et terviseallikas maeti tee alla selleks, et ehitada nn Karulaugu terviserada. 5-7 m laiuseid teid terviserajaks nimetada on muidugi ülim tagasihoidlikkus, õigem oleks vast tervisemagistraal.

Ausalt öeldes on Rauaallika mitmekordne rüüstamine üks häbitumaid ja vastikumaid juhtumeid omalaadsete seas. Võime end lohutada vaid sellega, et aeg ja loodus parandavad inimlikud lollused ja ehk näevad meie järeltulijad Lubjamäe nõlval kord taas Rauaallikat voolamas.

Rauaallikas on kantud väärtusliku paigana Ürglooduse raamatusse ja arvel Eesti Looduse Infosüsteemis. Allikas asub Haabneeme-klindiastangu maastikukaitsealal (KLO5000010) ja lisaks lähedalasuva kaitstava looduse üksikobjekti Viimsi koobas (KLO4001081) kaitsevööndis. Allikas asus kaitsealusest koopast paarikümne meetri kaugusel.

18. sajandi lõpus, 19. sajandi alguses tegutses Rauaallika lähedal Viimsi mõisa kümblusasutus, kus kasutati allika tervisevett. Teadaolevalt oli see esimene omasuguste seas. Toonast spad nimetati välismaise eeskuju järgi Carlsbadiks ning sealt tuli maakeelde Kaarliallika nimi.

Kunagine kuulus terviseallikas on nüüd põhjalikult rikutud. Nõnda siis sobituvad Rauaallika tänased kuvad hästi hiie valu teemasse, mis on ka üks kuvavõistluse teemasid.

Hiite kuvavõistlus kestab veel mõned päevad ja lõpeb 15.10 südaööl.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300, Soome auhind 300 ja kuni 16aastaste noorte eriauhind 200 eurot.

Lisaks jagatakse välja hulk temaatilisi ja paikkondlikke auhindu.

Hiite kuvavõistluse leht:

https://www.hiis.ee/kuva/2024

Kaardistatud pühapaigad:

https://xgis.maaamet.ee/…/page/app/looduslikud_pyhapaigad

Tunnuspilt: Birgit Kask, Hiite kuvavõistlus 2024

Tekst ja foto on esmakordselt ilmunud Ahto Kaasiku Facebooki lehel ning autor on andnud nõusoleku nende avaldamiseks Viimsi Uudistes.

Loe samal teemal:

Viimsi vallavalitsus plaanib Lubja mäe allika taastada”

 Iidse allika kanalisatsioonikaevu suunamise kohta taotletakse järelevalvemenetluse alustamist”

Viimsi Uudised

Jaga: