ÜLDPLANEERINGU ARUTELUST DETAILSEMALT, IX osa: miks peab pääs kallasrajale hakkama minema üle erakinnistu?

Viimsi Uudised jätkab lugude sarja, milles anname eraldi teemade kaupa ülevaate 13. juunil toimunud Viimsi uue üldplaneeringu arutelukoosolekust.

Kuna 5-tunnise koosoleku videosalvestuse järelvaatamine on paljude jaoks ilmselt liiga ajakulukas ettevõtmine, saavad huvilised nõnda suve jooksul struktureeritud ning toimetatud ülevaate kõikidest olulistest koosolekul käsitletud teemadest.

Tammneeme tee 46 naabrite esindaja väljendas oma üllatust, et üle ühe elamumaa krundi, kus elab 90-aastane vanaproua, on vallal kavas rajada kergliiklustee. Ta küsis, et mis on avalik huvi selle tee rajamisega ning miks peab see minema üle Tammneeme tee 46 eramumaa? Samas mere äärde on antud piirkonnas juba ligipääs olemas Pällu bussipeatuse juurest. Ta palus, et vald saadaks kohapeale oma esindaja, kes siis koos kohalike elanikega vaataks olukorra üle.

Abivallavanem Alar Mik selgitas, et üldse on avalik huvi pääsudele mere äärde selles, et inimesed on neid soovinud. Mõte on, et küla sees saaksid inimesed erinevatest kohtadest mere äärde kallasrajale ja mitte ainult seal, kus on rand.

Küsija selgitas, et kallasrajale pääseb piirkonnas bussipeatuse juurest. Inimesed ise on seal piirkonnas aastakümneid rannaäärset kallasrada trimmeritega niitnud, et see oleks kõrkjatest vaba ning läbipääsetav. Seal ei oleks võimalik ilma hoolduseta kallasrada kasutada. Ja kui nüüd tehakse üle erakinnistu sinna ligipääsutee, siis kohalikel enam huvi kallasrada hooldada pole.

Mik ütles, et ranna ääres on munitsipaalmaa ning ligipääsu on vaja vallavalitsus allüksuste töötajatele, kel on vaja seal koristada, midagi viia või tuua.

Keskkonnaosakonna juhataja Taavi Rebane lisas, et põhimõte on, et kallasrajale viivate ligipääsude vahemaad ei tohiks ületada 500 meetrit. Tegemist pole kergliiklusteedega, vaid jalgradadega.

Küsija jäi seisukohale, et sellised ligipääsud ei tohiks kulgeda üle kellegi eramumaa.

Valla peaarhitekt Endrik Mänd viitas seal piirkonnas mere ääres asuvale vallale kuuluvale krundile, millele puudub juurdepääs üle eramaa. Et kui sinna on juurdepääsu vaja teha, siis tuleb see igal juhul teha üle eramaa.

Küsija selgitas, et vallaametnikele saab ligipääsu võimaldada muul moel, aga üle erakinnistu ei tohiks teha avalikku ligipääsu rada.

(Järgneb)

Tunnuspilt: foto on illustreeriv ega ole seotud kõnealuse kinnistuga.

Loe samal teemal:

“ÜLDPLANEERINGU ARUTELUST DETAILSEMALT, VIII osa: kinnistuomaniku ja valla erimeelsused rohealade teemal”

„ÜLDPLANEERINGU ARUTELUST DETAILSEMALT, VII osa: miks määratakse erateele avaliku kasutuse vajadus?”

„ÜLDPLANEERINGU ARUTELUST DETAILSEMALT, VI osa: kas supleranna aladele reaalselt tulevad supelrannad?”

„ÜLDPLANEERINGU ARUTELUST DETAILSEMALT, V osa: valla esindaja hämab ja vassib”

„ÜLDPLANEERINGU ARUTELUST DETAILSEMALT, IV osa: planeerimismenetlusega seotud dokumentide salastamine on lubamatu”

“ÜLDPLANEERINGU ARUTELUST DETAILSEMALT, III osa: miks pole rohealadele jäävatele elamutele määratud elamumaa kõrvalotstarvet?”

“ÜLDPLANEERINGU ARUTELUST DETAILSEMALT, II osa: Märt Vooglaid kutsus üles mitte hääletama Reformierakonna poolt”

“ANDRES JAANUS: üldplaneering – isekad soovid ja soovimatus näha suurt pilti”