Tehnovõrkude insener Jaak Sepp (Kogukondade Viimsi) kirjutab lahti Viimsi kaugkütte paradoksid ja perspektiivid.
Kütteperiood on algamas ja iga leibkonna jaoks tähendab see olulist väljaminekut. Ka neile, kes on oma eramus paigaldanud mõne säästliku taastuvenergia lahenduse. Sest igas kaubandusteenuses, kinopiletis, spaakülastuses, jõusaalitunnis, lasteaia-või koolikohas on hoonete energiakulu sisse arvestatud. Meie laiuskraadilel sellist teenust, mida soojusenergiaga ei maksustata, praktiliselt olemas ei ole.
Kütteliikidena on Viimsis kasutusel tõhus kaugküte (tõhus esmajoones soojuse tootja jaoks) ja maagaas, mida mulle täiesti arusaamatul põhjusel omab meie vallas üks ja sama ettevõte.
Kuidas saab kohalik omavalitsus lubada mõlema tõsiselt võetava energiakandja koondumise ühe ettevõtte kätte?
Milline võluvägi sunnib kohalikku võimu andma eraettevõttele täieliku monopoli tuhandete inimeste ja ettevõtete igapäevaste kulutuste määramisel ja kehtestamisel?
Mida oleme sellise lühinägeliku tegevuse tagajärjel tänaseks saanud? Saan tuua võrdluse naaberomavalitsusega, sest primaarenergia kandjad on samad: hakkpuit ja maagaas. Ka nende tarnijad on identsed vastavalt turul kehtivatele reeglitele. Võrguehituses kasutatakse samu tehnoloogiaid ja isegi allhankijaid.
Soojusvõrgu pikkus ja läbimõõdud on Viimsis oluliselt väiksemad, seeläbi on väiksemad ka soojuskaod. Kõik tingimused kokku liidetuna peaksid soojuse hinnaeelise andma koduvallale, tegelikkus on aga sootuks midagi muud.
Viimase kümne aasta hinnaerinevus on olnud stabiilselt -10% Viimsi kahjuks.
Kümne aasta lõikes 31000MW/h aastas tootmise juures teeb see ligi kaks miljonit eurot. See on suur raha ühe väikese kogukonna jaoks, mis on pea märkamatult kellegi kaukasse jooksnud.
Väide, et hinna kooskõlastab Konkurentsiamet, on tõene. Aga tõsi on seegi, et hinnataotluse esitab Konkurentsiametile soojuse tootja. Ning kui sellele ühtegi vastuväidet ega parandust omavalitsuse poolt ei esitata, siis selline hind läbi lähebki. Sooja hinna kooskõlastust saab tänasel päeval koordineerida ainult meie ühiselt valitud esindajate poolt seatud ametnikud ehk siis Viimsi vallavalitsus. Üksikisiku tasandil hinnavaidlus läbi ei lähe.
Kuidas edasi, kas meil on mingi võimalus pidurdada aastaid kestnud kontrollimatut hinnasurvet ning süüdimatut külakurnamist? Jah, on küll. Selleks tuleb esmalt koos energiakandjate valdajaga (täna Adven Eesti) maha istuda ning reeglid uuesti kokku leppida. Ükski võrguettevõte ei saa oma tegevust ilma kohaliku omavalitsuse heakskiiduta ellu viia ja sealt asjad pihta hakkavadki.
Omavalitsuse käes on mitmed hoovad, millega soojatootjat survestada. Näiteks ehitusload, kaugküttepiirkondade kehtestamine, alternatiivkütte seadmete paigaldus, servituutide kehtestamise tingimused võrkudele jmt. Aga ka uutele omavalitsuse hoonetele (kasvõi Artium) MW/h põhise energitootmise avaliku konkursi läbiviimine. Seda tuleb elanikkonna huvides teha.
Maagaasiga kütjad peaksid Adveni hinda võrdlema teiste avatud turul tegutsejatega ja tegema otsuse gaasi m3 maksumuse põhjal. Kindlasti ei tasu karta naaberriikide pakkujaid, sest maagaas saab tulla ainult Venemaa torustiku või Läti Vabariigi mahutitest, mida omakorda varustatakse Leedus punkerdatava vedelgaasiga. Võrgutasust pääsu ei ole, aga küttegaasi enda hinnavalikuid kindlasti on.
Lõpetuseks tõden, et kunagiste kokkulepete aeg, mille alusel elanikud seati sundseisu, peab läbi saama – nii enam edasi ei saa!
Hea tahte märgina võiks vallamajast ka lõpuks tulla vastus mitu korda esitatud küsimusele, kui palju sügisel soojuse hind tõuseb? Andke palun sellest vallarahvale ka teada!
Hinnatõsusu kokkulepe on teadaolevalt töös, küsimus on numbris, mis peale kohalikke valimisi küttearve realt vastu vaatama hakkab.
Viimsi Uudised
Jaga: