Hiljuti möödus 80 aasta Eesti omaaegse suurima laeva Eestirand uputamisest Prangli saare lähistel.
Sel puhul sai Prangli saarel asuv Eestiranna mälestusmärk värskete andmetega infotahvli, mälestamaks 3800 pardal olnud inimesega laeva uputamist.
26. augustil toimunud tseremoonial toimetasid mälestustalitused EELK peapiiskop Urmas Viilma ja MPEÕK Maardu piiskop Sergi. Sündmusel osalesid veel Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska, Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill, Eesti meremuuseumi direktor Urmas Dresen jt.
Järgnenud konverentsil Prangli rahvamajas kõnelesid Eesti sõjamuuseumi teadusdirektor Toomas Hiio ja rannarahva muuseumi juhataja Janek Šafranovski. Näidati 2018. aastal valminud Marko Poolametsa dokumentaalfilmi „Eestirand. Mälestused ja tänapäev“.
Eestirand oli üks rohkem kui 200 laevast, mis 1941. aasta augustis Nõukogude võimu poolt korraldatud evakuatsiooni käigus Tallinnast Kroonlinna ja Leningradi poole teele asus. Enamik laeval olnutest olid sunniviisil Punaarmeesse mobiliseeritud Eesti mehed. Pärast Keri saarest möödumist langes laev Saksa pommitajate tule alla. Tekkinud segaduses eiras kapten Boris Nelke Nõukogude saatemeeskonna korraldusi edasi sõita ning juhtis vigastatud laeva Prangli saare randa. Eesti suurima omataolise merepäästeoperatsiooni käigus jõudis laeval olnud 3800 inimesest kohalike elanike abiga Pranglile 3247.
Tunnusfoto: Filmi „Eestirand. Mälestused ja tänapäev“seanss Prangi rahvamajas (Katrin Saksa foto).
Viimsi Uudised
Jaga: