7. novembril 2017 valis Viimsi vallavolikogu 12 poolthäälega Viimsi vallavanemaks Siim Kallase (Reformierakond).
Toome täies mahus ja muutmata kujul ära pöördumise, mille Siim Kallas tegi toonasel volikogu istungil.
Head Viimsi volikogu liikmed!
Kohalikel valimistel osales vähe inimesi – kõigest 53% valijatest. See tähendab, et peaaegu pooltel Eesti elanikel pole kohaliku omavalitsuse töö vastu mingit huvi. Kas omavalitsused on tõesti vaid riigi abitu ripats? Midagi alamõõdulist, ebaolulist, millega saab olla rahulolematu, et teed on katki ja tänavalambid ei põle ja vesi ei voola ära. Olen kuulnud pikki uudiseid kavatsetavast protestiaktsioonist seadusemuudatuse vastu, millega kavatsetakse panna omavalitsustele rohkem kohustusi puuetega laste eest hoolitsemisel. Muidugi, peaasi, et inimesel oleks kõige parem.
Aga mind torkas see enesestmõistetavus, millega tõdeti, et omavalitsused ei tule toime. Võib öelda – kommunaalpoliitika, aga võib öelda ka – inimeste poliitika. Head volikogu liikmed! Koos teiega peame Viimsit järgmise nelja aasta jooksul juhtima nii, et inimesed oleksid rahul.
Minu unistus on teha nii palju otsuseid kui võimalik konsensuslikult. See ei ole kerge, seda saab vääriti kasutada, aga oleme Eestis siiski varem teinud konsensuslikke otsuseid. Miks mitte ka Viimsis üritada.
Minu unistus on saada otsustamisele Viimsis võimalikult laiapõhjaline toetus. Selleks teen volikogule ettepaneku moodustada vallas koostöökogu, kuhu kuuluksid inimesed vastavalt nende positsioonile ja rollile valla elus – külavanemad, koolijuhid, nimekad ettevõtjad, kultuuritegelased, sportlased jt. See kogu ei asenda volikogu, kellel on seaduslik mandaat otsuste langetamiseks. See kogu võib suurendada otsustamise omanikutunnet vallas. Inimestel on palju kokkupuuteid kohalike omavalitsustega. On pisimured, suuremad mured. On igasugused load, sotsiaalabi, haridus. On tänavad ja tänavalgustus. Kuidas me inimeste muredesse suhtume? Kas kui partnerid või kui bürokraadid?
Meil on head eeldused moodsa juhtimise meetodite ja vahendite kasutamiseks, sealhulgas ITlahenduste kasutamiseks. Aga, viitan siinkohal volikogu esimehele, IT on vahend, selle kasutamine on tõhus siis, kui juhtimine ja haldamine ise on tõhus.
Kavatseme käivitada programmi, mille esialgne nimetus võiks olla väikeste asjade programm. Mis hakkab peale eeskujulikust klienditeenindusest, sisaldab endas ametnike alati abivalmis suhtumise, kindlad tähtajad ja elanike probleemide kiire ja asjaliku lahendamise. Igasugune asjaajamisega venitamine, tarbetu bürokraatia peab kaduma.
Viimsi motoks on olla rannarahva kodu. Tõepoolest, Viimsis on endiselt merega seotud majandusharusid, on kalapüük, on sadamad. Viimsis on tööstust, on mitmesugust ettevõtlust, mille hea käekäik on valla huvides. Siiski on tänane Viimsi eelkõige elamispiirkond, keskklassi elamispiirkond. Elanikud tulevad siia mitte selleks, et asuda töökohtadele lähemal, vaid selleks, et leida kodu suurepärase elukvaliteediga piirkonnas.
Kui minust sai Viimsi kodanik, oli siin 8000 elanikku. Täna on meil ametlikult ligi 20 000 elanikku, liikuvusaruande järgi veelgi rohkem. Ja see number kasvab. Viimsi valla arengukavas on öeldud, et olemasolevate detailplaneeringute järgi võib elanike arv kasvada 30 000-ni. See on 486 inimest ruutkilomeetril – väga palju.
Mets, puud ja meri teevad Viimsist kõrgekvaliteedilise elamispiirkonna. Meie ülesanne on elukeskkonna kvaliteeti hoida ja tõsta. Üks suuremaid probleeme meie piirkonna jaoks on ühendusteed pealinnaga. Need on ja jäävad kitsasteks. Kindlasti katsume teha koostööd Tallinna linnavalitsusega, et võimaluste piires ühendusi parandada. Aga omalt poolt püüame suunata valla arengut niiviisi, et sundust sõita regulaarselt pealinna oleks võimalikult vähem.
Kõik teavad, et ühendustee Tallinnaga ei ole liiga umbes siis, kui on koolivaheaeg. Järelikult peame vähendama vajadust lapsi Tallinna koolidesse ja eriti huviringidesse vedada. Viimsi koolid peavad andma oma õpilastele pealinnaga konkurentsivõimelist haridust. Mitmekesise ja kõrgekvaliteedilise huvihariduse ning spordiharrastuse võimalused peavad ületama pealinna võimalusi ja vabastama lapsevanemaid tüütust laste edasi-tagasi sõidutamise vajadusest.
Viimsi keskkonna eluliselt tähtis osa on roheline metsamassiiv Viimsi poolsaare keskosas. See metsamassiiv tuleb säilitada ja kaitse alla võtta. Minu jaoks on absurdne ja mõtlematu raiuda Viimsis metsa majanduslikel eesmärkidel. Näeksin hea meelega meie metsaosade ümberkujundamist parkmetsaks, mida läbivad jalakäigu- ja rattateed ja kus on lastega aja veetmise võimalused.
Viimsi arhitektuuriline miljöö on kehv. Viimsi miljööd risustavad räämas nõukogudeaegsed hooned. Viimsis on puudu arhitektuuriliselt silmapaistev keskus, puudu on multifunktsionaalne kultuuri- ja konverentsikeskus, pole kunstigaleriid. Vähe on laste mänguväljakuid. Peame katsuma seda miljööd parandada.
Valla arengukava taotleb tarkade töökohtade loomise soodustamist Viimsisse. Töökohtade poliitikal on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on vallal oluliselt tugevdada koostööd ettevõtjatega, et luua kohapealseid töökohti, mis võimaldavad elanikel töötada kodu lähedal, et vältida igapäevaseid pikki autosõite pealinna vahel. See tähendab moodsaid kaugtöökohti ja kontoripindade olemasolu. Teine eesmärk – vallas peavad olema head tingimused nendele, kes valla elanikke teenindavad: õpetajad, tugispetsialistid, arstid, heakorratöötajad jt.
Arvestades valla elanike arvu suurenemist, kas pole mõttekas rajada Viimsisse ka oma esmaabi- ja päästejaoskond? Viimsi valla arengu probleemid ja eesmärgid on kirjas valla arengukavas, üldplaneeringus, valimisprogrammides.
Koondame kõik head ideed ühtsesse ja teostatavasse tegevuskavasse, kus on konkreetsed tähtajad, võimalikud ressursid ja kindlad vastutajad. Loodan meie tegevuskavale vallavolikogu ja elanike toetust.
Siim Kallas
Tunnuspilt: kuvatõmmis Viimsi Teatajast.
Viimsi Uudised
Jaga: