ANDRES JAANUS: kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem

See vanasõna meenub ikka, kui ilmuvad värsked valimisnimekirjad. Valija mälu on paraku lühike, aga lähiajalukku süüvides saab seda värskendada.

Kõik poliitikahuvilised peaksid olema kursis Jüri Ratta fenomeniga, kes kauaaegse Keskerakonna liikmena sai Edgar Savisaare mantlipärijana seitsmeks aastaks selle juhiks. Tuulte pöördudes jättis Ratas aga senise koduerakonna maha ja juba nädal hiljem võeti ta lahkelt vastu Isamaasse. Paistab, et valija seda petmisena ei tajunud, sest juba mõni kuu hiljem valiti Jüri Ratas võitjanimekirjas europarlamenti. Teine lugu on muidugi siis, kui hääli koguda aidanud erakond hüljatakse vahetult valimiste järel. Nii on näiteks Jaak Madisoni tõetund veel saabumata.

Tulles alla omavalitsuse tasandile, rõhutatakse sageli, et kommunaalpoliitikat ei peaks aetama parteiliini pidi, ometi survestatakse parteituna, kuid erakonna nimekirjas valituid sageli erakondadega liituma, kui neid näiteks mõnele tähtsamale ametipostile „edutatakse“. Ega see põhimõtteliselt juhtivtöötajate varasemast NLKP-sse astumise „soovitusest“ erinegi. Iseasi, kas sellega kaasneb ka „parteiline vastutus“. Eesti viimaste aastate praktika ütleb, et pigem mitte.

Inimesed võivad olla ja ongi tihtipeale ekslikud. On öeldud, et kes pole noorena sots, see on südametu, ja kes pole küpsena konservatiiv, on mõistuseta. Ometi ei saa kellegi üle kohut mõista selle järgi, kui tema maailmavaade elu jooksul muutub. Oleks loomulik, kui vahetusele eelneb sisekaemus ja pausi pidamine poliitikukarjääris, kasvõi üheks valimistsükliks. Kui aga maailmavaade „vahetub“ loetud kuude või koguni päevade jooksul ning see juhtub rohkem kui korra (nt. Züleyxa Izmailova), on põhjust mingitegi põhimõtete olemasolus kahelda.

Sirvides lähenevate valimiste nimekirju Viimsis, saab erakonnad ja valimisliidud jagada laias laastus kahte lehte. Võrreldes 2021. aasta valimistega on nimekirjad püsivamad Kesk- ja Reformierakonnal ning valimisliidul Kogukondade Viimsi, kus 2025. aastal kandideerijatest ligikaudu 2/3 olid rivis ka eelmisel korral. Neist ei jää palju maha Erakond Eesti 200 59%-lise „lojaalsusega“. Seevastu Isamaal ja valimisliidul Vali Viimsi küünib taaskandideerijate osakaal kogu nimekirjast vaid vastavalt 40 ja 36 protsendini. Neist veidi stabiilsem on EKRE, kus 11 kandidaadist 5 said kogemuse ka 2021. aastal. Sotsiaaldemokraatlik Erakond (edaspidi sotsid) eelmistel valimistel oma nimekirjaga välja ei tulnud ja Parempoolsed on  uustulnukad.

Kes neist siis õige sots on?!?

Sotsidel on nüüdki nimekirja kokkusaamisega või oma nime all väljatulemisega paljudes omavalitsustes raskusi, kuid Viimsis on seis kujunenud hoopis veidraks. „Pärissotside“ nimekiri koosneb viiest debütandist ja kahest eelmisel korral valimisliidus Vali Viimsi kandideerinud kogenumast tegijast.

“Nii et valijat üritatakse haneks tõmmata juba teist korda järjest ja selle taustal on „pärissotsid“ kahtlemata sümpaatsemad.”

Vali Viimsi ise peidab aga endas sama palju ehk seitse erakondliku kuuluvusega sotsi (Antoon Hubert van Rens, Pille Petersoo, Ain Pinnonen, Piret Simmo, Aivar Põlda, Piret Sokk ja Egge Kulbok-Lattik). Huvitav, kuidas nad ise ennast identifitseerivad, kas liba- või varisotsideks või kuidagi kolmandat moodi? Nii et valijat üritatakse haneks tõmmata juba teist korda järjest ja selle taustal on „pärissotsid“ kahtlemata sümpaatsemad.

Lisaks leiab valiviimsilaste hulgast kodutuid hingi, kes aegade jooksul ära proovinud nii erinevad parteid kui valimisliidud ega ole kusagile pikemalt pidama jäänud (Oliver Liidemann, Raivo Kaare), aga ka Reformi (Rita Veskimeister) või Isamaaga (Katrin Markii) semminuid.

Tänaste reformierakondlaste hulgas võib väheminformeeritud valijat üllatada abivallavanem Alar Mik, kes enne nii kõrgele ametipostile jõudmist ja Isamaas/Res Publicas pettununa jõudis vahepeal (2013) otsida lohutust sotside juurest. Nimekirjast leiab ka ekssotsi Jaanus Koni ja kahel korral isamaalaste hulgas kandideerinud Aarne Saluveeri.

Kui fooris süttib punase tule asemel kollane

Endisi sotse paistab jaguvat igale poole. Keskerakondlaste hulgast leiame neid, kellele fooris punase (SDE) tule asemel enne 2021. aasta valimisi roheline süttinud, terve trobikonna – Annika Vaikla, Ene Lill, Ivo Illisson, Jevgeni Semjonov, Kristiina Sillaste ja muidugi Raimo Tann, kellele seda värvivahetust lausa unes ilmutati. Keski nimekirja imbununa püüab haljal oksal edasi püsida ka Eesti 200st ohtu aimates välja karanud Nikolai Bentsler.

Erakond Eesti 200 nimekirjas kandideerijaid tuleb tunnustada kindlameelsuse eest. Varsti saame teada, kas kahe protsendi partei on otsekursil põhja või õnnestub neil sinna kiskuvast keerisest veel mingi ime läbi välja rabeleda. Üllatab, et selle kooslusega on liitunud varasemalt keskerakondlasi ja erinevaid valimisliite toetanud Aarne Jõgimaa.

Ka Isamaa lootus on seekord pandud endise sotsi Urve Paris Palo peale, kes sarnaselt paar tsüklit tagasi reformierakondlastega koos kandideerinud „uusisamaalase“ Vladas Radvilavičiusega on siiski enne suunavahetust pausi pidanud.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ehk EKRE ridades on kõige kirjuma minevikuga praegugi volikokku kuuluv Meelis Saluneem, kes enne seda on olnud Isamaa liige ning veelgi varem kuulunud Reformierakonna ja Viimsi Ettevõtjate Liidu nimekirjadesse. Pärast 2021. aasta valimisi pole EKRE konkurentide hulgast täiendust saanud, aga see ongi vahest seotud erakonna põhimõtetega – niisama õnneotsijaid ja teiste erakondade „jääke“ nad naljalt enda rüppe ei oota.

Parempoolsete hulgas jäävad silma pikaaegne reformierakondlane Ivo Saarma ning kaua Res Publicasse ja Isamaasse ning veel hiljuti Eesti 200sse kuulunud ja volikogus asendusliikmena figureerinud Jaanus Lember. Ülejäänud parempoolsed astuvad Viimsi poliitareenile esmakordselt.

Ja lõpuks Kogukondade Viimsi. Inger Udeküll kandideeris eelmisel korral EKRE liikmena, kuid on vahepeal erakonnast välja astunud. Jaan Tagaväli proovis paar tsüklit tagasi kätt valimisliidus Rannarahvas. Varasem erakondlik taust on veel mõnel valimisliidu liikmel (Ants Erm, Ivo Rull, Andres Jaanus), kuid kohalikel valimistel Viimsis pole nad ühegi partei nimekirjas kandideerinud.

Andres Jaanus on valimisliidu Kogukondade Viimsi liige alates 2017. aastast ning kandideerib ka seekord Kogukondade Viimsi ridades.

Loe samal teemal:

„TÄIELIK NIMEKIRI: Viimsis osaleb 19. oktoobri valimistel 142 kandidaati“

„VANA VASK! Valimiskool I: mis on parteijooks?“

„AJA VIIDE: Michael Frayn lahtise peaga mehest“

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised