Tammneeme külaseltsi juhatuse liige Andres Jaanus analüüsib 28.aprilli volikogu hääletust Tammelaane DP kehtestamisel.
Millise probleemi edasilükkamisest rääkis Taavi Kotka volikogu ees enne Tammelaane planeeringu kehtestamise hääletust, jäi selgusetuks. Tõenäoliselt pidas ta siseinfole toetudes silmas, et maaomaniku poolne surve ei lõpeks enne, kui oodatav tulemus käes. Paraku ei lahenda see planeering ühtegi senist probleemi ja vastuseta jäi ka küsimus, millest Tammneeme ja Randvere küla oleksid ilma jääksid, kui kehtestamine oleks tagasi lükatud.
Kirjutamise hetkeks oli volikogu istungi ülekannet vaadatud juba 715 korda. Kui muude päevakorrapunktide osas erilist arutelu ei toimunud, siis Tammelaane võttis kogu ajast ligi poole. Millegipärast arvan, et just see teema kogus vaatajaid ja läheb viimsilastele jätkuvalt korda. Olles ise aastaid kogu protsessi jälginud ja sellesse kogukonna esindajana ka sekkuda püüdnud, näen enda kohusena selgust tuua, sest arutelul suitsesid suud valedest ja ajuti kalduti lausa fantaasia valdkonda.
Üks koalitsioonipoliitik viskus maaomaniku kaitsele väitega, et rohevõrgustiku teemaplaneeringu (TP) kehtestamisega seati praegusele Tammelaane kinnistule looduskaitselised piirangud just Märt Vooglaiu „kottimiseks“. Kuna tegu on piirkonna ainsa mereäärse metsaga, kaaluti TP koostamise ajal praegusest veelgi rangemaid piiranguid. Ala suhtelise väiksuse tõttu jäädi siiski rohekoridori ja haljastu juurde, mis looduses toimivad koos ranna ehituskeeluvööndiga.
Kui tegime aastal 2009 kolme Tammneeme elanikuna ettepaneku laiendada rohekoridor kuni mereni, tuldi vallast esmalt sellele ettepanekule vastu, aga vahetult enne kehtestamist tõmmati see maaomaniku soovil tagasi sisemaa poole. Aastal 2015, kui esitati avaldus detailplaneeringu (DP) algatamiseks just rannaäärsele alale, oleks rohekoridor osutunud täiendavaks takistuseks. Nüüd kõlbab küll koridori jälle ranna äärde nihutada, sest ehitada on ju vaja hoopis kaugemale metsa. Seega on rohekoridori edasi-tagasi solgutatud just maaomaniku lähemate või kaugemate huvide kohaselt. TP kehtestati tõesti ajal, kui Reformierakonnal polnud piisavalt võimuhoobasid ja praegust koalitsiooniliidrit koheldi lihtsurelikuna, aga tema soovidega siiski arvestati.
Ehitusala viimist kaugemale sisemaale ja mahtude koomaletõmbamist serveeris abivallavanem Margus Kruusmägi kui kompromissi kogukonnaga. Kuidas on asi tegelikult? Pärast seda, kui külaseltsid püüdsid juunis 2016 volikogu liikmeid veenda planeeringu algatamist mitte toetama, kestis umbes kolmveerand aastat vaikus. Järgmisel kevadel tuldigi lagedale praeguse variandi eellasega, kus ehitusala oli äsja kehtestatust märksa väiksem, ehkki probleemid rohekoridori laiusega paistsid juba siis välja. Põhjus, miks elamuala ranna äärest eemale viidi, on hoopis keskkonnaameti veel enne DP algatamist väljendatud seisukohas, et ehituskeeluvööndisse uue tiheasustusala moodustamist ei toetata. Lisaks oleks esialgne variant algatamisotsusest tulenevalt toonud kaasa pikaajalise ja tõenäoliselt vaidlusterohke keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH), millest uue lahenduse puhul keskkonnaameti kaheldaval nõusolekul ja arendajale vastu tulles loobuti. Kaheldaval seetõttu, et KSH-d kui menetlustoimingut saab reeglina lõpetada ainult koos DP menetluse lõpetamisega. Seega pole külarahval mingeid teeneid praeguse planeeringulahenduse juurde jäämises, sest neilt pole kompromissettepanekuid kunagi küsitudki. Oliver Liidemanni repliigile, et kui maaomanikul kohe ei vea, kas ta siis saab vähemasti poole esialgu soovitust ja asi korras, eelnõu esitajalt vastust ei tulnud. See huvitaks kindlasti paljusid potentsiaalseid arendajaid.
Eelnõu esitanud abivallavanem Margus Kruusmägi puhus planeeringu avaliku huvi peaaegu lõhkemiseni suureks.
Nimelt kuulsime korduvalt, kuidas avalikku kasutusse jääks 11 ha eraomanikule kuuluvat maad ning elamukruntide ja teede alla vaevalt paar. Meenutuseks, kogu Tammelaane kinnistu pindala on 13,3 ha. Tegelikkuses antaks mitme kitsendusega avalikku kasutusse 5,2 ha, millele lisandub juba seadusega liikumiseks vabana hoitava kallasraja alune maa 1,1 ha. Valdav osa kinnistust jääks ikkagi elamukruntide ja nendeni viiva tee või muude liikumispiirangute alla. Sellest, et arendaja ja vallavalitsus omavahel „kompromissi“ otsides küladevahelise ühenduse sootuks unustasid, on juba korduvalt juttu olnud. Ainus avalik huvi aga seisnebki seaduslikus ja turvalises liikumises mööda mereäärt külast külla.
Tänan siinkohal neid volikogu liikmeid, kes võtsid vaevaks ka kogukonna esindajatega kontakteeruda, et saada võimalikult mitmetahuline pilt. Hääletus näitas paraku, et varem sõnades looduskeskkonda tähtsaks pidanud endised vallavalitsuse liikmedki ei võtnud seekord mingit seisukohta. Enamgi veel, ka arutelul osalemine oli näiteks Siim Kallase ja Urve Palo jaoks ebaoluline ning ekraanile ilmusid nad ainult hääletamise ajaks. Mida aga arvata sellistest rahvaesindajatest, kes lasevad endaga käituda nagu leluga – vajalikul hetkel võetakse sahtlist välja ja pannakse siis jälle tagasi uut võimalust ootama.
Foto: Hüvasti loodus, tere tulemast Tammelaane… (autor Märt Puust)
***
Tammelaane DP kehtestamise poolt hääletasid:
Riina Aasma
Tanel Einaste
Kristjan Jõekalda
Valdur Kahro
Siim Kallas
Taavi Kotka
Urve Palo
Raimo Tann
Jan Trei
Vastu hääletasid:
Ants Erm
Raivo Kaare
Mari-Ann Kelam
Oliver Liidemann
Taivo Luik
Ivo Rull
Madis Saretok
Hannes Võrno
Viimsi Uudised
Jaga: