30. juunil toimunud Haabneeme üldplaneeringu avalikul arutelul osalesin teemakohvikus (laudkonnas), kus arutleti elanikkonna kasvu üle. Allpool mõtteid planeeringust ja teemakohvikus kooskõlastatud ettepanekud.
Taust
Haabneeme alevikule eraldi üldplaneeringut (ÜP) ei ole senini kehtestatud. Viimsi valla üldplaneering, mis täna reguleerib ka Haabneeme arengut, kehtestati vallavolikogu 11. jaanuari 2000 otsusega nr.1. Ning volikogu 11. märtsi 2014 otsusega nr. 19 jäeti see planeering kehtima ja kehtib tänase päevani.
Viimsi, sealhulgas ka Haabneeme elanike arv on alates ÜP kehtestamisest kasvanud ligi neli korda.
2014. aasta otsuse seletuskirjas nenditakse, et „üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid on aastatel 2010 -2013 kehtestatud 19 , mis moodustab samal aja vahemikul kõikidest vallas detailplaneeringutest ligi 30%“. Samuti et „ kuivõrd maatulundusmaa hind on kordades soodsam, siis suurema kasumi teenimise eesmärgil ootavadki arendajad/kinnistuomanikud üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute kehtestamist“.
Mitte midagi ei ole muutunud, protsess kestab tänaseni ja Viimsi elanike arv kasvab kontrollimatult. Alates üldplaneeringu kehtestamisest on Rahvastikuregistri andmetel Viimsi valla elanike arv kasvanud 5514-st 21728-ni, Haabneeme on kasvanud 1777-lt ligi 6600-ni. Viimastel aastatel on elanikkonna kasv mõnevõrra pidurdunud jäädes umbes 500 elanikuni aastas (aastane kasv ligi 2,5%). Paraku ka seda on palju, sest mõistlik lahendus Viimsi poolsaare transpordiühendusele Tallinna ning naabervaldadega puudub.
Haabneeme üldplaneeringuga kkasnevast elanikkonna kasvust
Üldplaneeringus on toodud andmed, mis võimaldavad arvutada ka planeeritava brutoelamispinda (tabel 4.1., lk. 12). Võttes aluseks Tallinna linna mediaanelamispinna 30 m2 elaniku kohta (mis kortermajade puhul tundub olevat üsna luksuslik näitaja), saame üldplaneeringuga planeeritud Haabneeme elanikkonna kasvuks 5560. Mis on kaks korda suurem kui ÜP seletuskirjas on mainitud (2675, tabel 9.4., lk.45).
Seega arutlusel olev üldplaneering võimaldab Haabneeme ehitada elamuid vähemalt 5600 inimesele. Arvestades planeeringu perspektiivi 2035. aastani, lisanduks üksnes Haabneeme alevikku igal aastal üle 400 inimese. Ja kindlasti ei ole Haabneeme ainus piirkond kuhu elamuid juurde ehitatakse. Seega hetkel kehtestatud detailplaneeringute elluviimisel kasvaks Viimsi valla elanikkond täiendavalt veel vähemalt 7000 elaniku võrra.
Lisaks kasvaks juba kehtestatud detailplaneeringute elluviimisel Viimsi valla elanikkond täiendavalt veel 7000 elaniku võrra. Niisiis Haabneeme ÜP kehtestamisega olemasoleval kujul planeeritaks valla elanikkonna arvuks aastal 2035 vähemalt 35 000 inimest (juurdekasv ligi 1000 inimest aastas). Seda on ilmselgelt üle taluvuspiiri. Prognoosin, et tänasele elanikkonnale juba 5000 elaniku lisandumisel tekib tõsine transpordiprobleem, millele pole suudetud pakkuda mõistlikku lahendust.
Varasemast arutelust
1. Enne tänavu 30. juunit oli ettepanekute esitajaid 33. Seejuures 22 neist avaldasid ühel või teisel moel arvamust, et üldplaneeringuga kavandatakse liiga suurt elanikkonna juurdekasvu. Samuti oli nende 22 hulgas mitmeid kogukondi ja ühinguid.
2. Paljud on vastu ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele.
4. Enamus ettepanekuid toetas rohealade laialdasemat säilitamist.
30. juuni arutelul formuleeritud ettepanekud
1. Haabneeme elanikkond ei saa eriti kasvada, kuna ühendus Tallinnaga ummistub elanikkonn kasvu tagajärjel.
2. Viimsi ja Haabneeme elamute arendusel peab rõhuasetus olema aedlinlikul miljööl.
3. Vallavalitsus peaks erinevatel lähtetingimustel – nt. miinimumvariant alla 2000 ja maksimumvariant kuni 5000 lisaelanikku – tellima kaks alternatiivset planeeringut ja korraldama nende osas rahvaküsitluse. Enim hääli saanud planeering saadetakse vallvolikogule kinnitamiseks.
P.S.
Lisan veel mõningaid mõtteid arutelult:
– kuni kehtestatakse üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid, on üldplaneering mõttetu;
– praegu toimub planeerimine tagantjärgi – kõigepealt tekitatakse probleem ja seejärel kehtestatakse planeering;
– elanikkonna kasvuga teravneb ka veepuuduse probleem;
– Haabneema ja Viimsi üldplaneeringuid võiks arutada koos;
– Miiduranna sadamaala ei tohiks elamuid täis ehitada;
– vallavalitsus võiks palgata kompetentse ja sõltumatu arhitekti;
– ka teistes teemakohvikutes kõlasid mõtted, et planeeritud elanikkonna kasv tekitab probleeme transpordi ja veega, taotleti rohealade säilitamist ja oldi vastu ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele.
Ants Erm on Kogukondade Viimsi esindaja vallavolikogus.
Loe samal teemal:
„Avalik arutelu Haabneeme üldplaneeringute teemal tõi esile hulga lahendamata küsimusi“
Viimsi Uudised
Jaga: