Graafikutel vastu vaatavad numbrid ja trendid on hirmuäratavad.
Möödunud suvel tekkis lootus, mis kestis kuni novembri alguseni, et normaalne elukorraldus 2022. aastal taastub. Paraku kustus see lootusesäde juba enne aastavahetust.
Allolevalt jooniselt on näha Eesti ja Viimsi nakatumiskõverad alates 25. oktoobrist 2021. Ehk päevast, millal rakendusid tänaseni kehtivad meetmed.
Nakatumisnäitaja, mis 25. oktoobriks oli kerkinud tasemeni 1400, jätkas veel ligi kaks nädalat kasvu ja hakkas seejärel langema. Langustempo vähenes jõulude ajal ning rauges täielikult tänavu 6. jaanuariks. Alates 13. jaanuarist hakkas nakatumine tasapisi uuesti tõusma ja tänaseks on nakatumise kasv juba hirmutavalt kiire. Võib olla üsna kindel, et see ületab nädala pärast möödunudsügisese maksimumnäitaja.
Miks nii läks? Eks ikka tänu omikron tüve levikule, mis väidetavalt on ligi 10 korda nakkavam kui seni domineerinud delta tüvi. Kuivõrd jaanuaris on olnud tegemist kahe erineva nakkavusega tüve koosmõjuga, siis pole viiruse edasine levik enam nii hästi prognoositav kui varasemad kõverad seda võimaldasid.
Siiski on täheldatav üsna selge nakatumiskordaja lineaarne tõus alates 20. novembrist kuni tänaseni (R2=0,75). Teades nakatumiskordajat, võib arvutada nakatumiskõvera – järgmise perioodi nakatumisnäitaja on eelmise perioodi nakatumisnäitaja ja nakatumiskordaja korrutis.
Ülaltoodud joonisel on kaks võimalikku stsenaariumit. Esimene, optimistlik stsenaarium (prognoos 1) on arvutatud eeldusel , et nakatumisnäitaja (aluseks viimase nädala keskmine – 1,063) stabiliseerub ja enam ei kasva. Teise, pessimistliku stsenaariumi (prognoos 2) eelduseks on nakatumiskordaja jätkuv kasv nii nagu see on toimunud alates möödunud aasta 20. novembrist.
Paraku pean viimast stsenaariumit tõenäolisemaks, aga lootma peab vähem halvemat.
Niisiis nädala pärast on Eesti 14 päeva nakatumisnäitaja umbes 2000 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta – see on üsna kindel.
Juhul, kui ohutusmeetmed jäävad samasuguseks nagu täna, on jaanuari lõpuks nakatumisnäitaja vahemikus 4000 kuni 6000.
See tähendab kogu Eestis jõudmist nakatumise tasemele, milleni läinud kevadel viirus vaid mõnedes meie omavalitsustes küündis.
Millised on tagajärjed?
Õnneks ei ole omikron tüvi nii tappev kui eelmised tüved. Paljud pääsevad vaid nohu ja palavikuga või ei pane üldse tähele. Samas kui vaatame mis toimub haiglates, siis neis peatus koroonakoormuse langus peatus detsembri alguseks. Ja täna on meie haiglates pidevalt keskeltläbi 230 koroonapatsient, sealhulgas juhitaval hingamisel 15 patsienti.
Ja veel sellest, mida väga vähe kommenteeritakse – surmadest. Koroona tõttu lahkunute arv on küll vähenenud võrreldes nii mullukevadiste kui sügiseste maksimumidega (17 ja 18). Aga ikkagi – keskmiselt hukkub koroona läbi iga päev 4 enamasti vaktsineerimata pensionieas INIMEST.
Kuidas edasi?
Näen kahte peamist aengut. Esiteks on maailmas toimuvat vaadates selgunud, et olemasolevad vaktsiinid ei paku omikroni nakatumise vastu tõhusat kaitset. Kas see läbipõdemise kergemaks teeb, pole veel lõplikult selge. Fakt, et 80% koroonaga haiglasse sattunutest on vaktsineerimata, on arstide väitel tingitud veel delta tüve levimisest (ligi 50% nakatumistest). Loodetavasti võetakse varsti kasutusse ka spetsiaalne omikroni vastane vaktsiin.
Teiseks peab jätkama FPP2 maskide kandmist, hoidma distantsi ja säilitama oma kontaktide hulka minimaalsena. Samuti tuleb loota, et Küprose tüvi, mis on delta ja omikroni hübriid, Eestisse ei jõua.
Nagu toodud joonisel olevad graafikud mõnedest lähematest ja kaugematest riikidest näitavad, siis kogu maailmas nakatub koroonasse praegu iga päev 800 000 inimest ja sureb 2 000 inimest (Euroopas vastavalt 502 000 ja 1 400). Kokku on maailmas haigestunud 307 ja surnud 5,5 miljonit inimest (Euroopas 96 miljonit ja 1,55 miljonit).
Euroopas on praegu pilt väga kurb – vaatamata pingutustele levib omikron kiire tempoga kõikides riikides.
Viimsi Uudised
Jaga: