Ilmselt enamik viimsilasi kuni käesoleva nädala keskpaigani ei teadnudki, et Vabaõhumuuseumile soovitakse rajada uut külastushoonet.
Miskipärast pole sellest põhjalikumalt pajatanud ei Viimsi Teataja ega pole kõnelenud antud kavast pikemalt ka vallajuhid. See on olnud kahtlemata viga.
Vabaõhumuuseumi kauni merevaatega kompleks on Viimsi üks sümbolpaiku. Seal on maitsekalt taastatud ajaloolise rannaküla miljöö. Ka ligi paarkümmend aastat tagasi naabrusesse ehitatud rannarestoran Paat suhestub kompleksi suurepäraselt.
Enne sedavõrd tundlikku kohta millegi uue ehitamist olnuks mõistlik viia viimsilaste hulgas läbi uuring või küsitlus. Et kas üldse tahetakse selles kohas näha mõnd uut hoonet? Kui jah, siis kui ruumikat? Ja mis võiksid olla antud hoone kasutamise eesmärgid? Viga oli, et kõike seda viimislastelt ei küsitud. Seega polnud võimalik anda avaliku arvamuse seisukohta ühe sisendina külastushoonet projekteerivatele professionaalsetele arhitektidele.
Loen veaks sedagi, et Vabaõhumuuseumi külastushoone arhitektuurikonkursi žürii moodustati vaid 6-liikmelisena (pooled muuseumi ja valla esindajad, pooled arhitektid). Mõistlik olnuks kaasata lisaks muuseumi vajaduste, muinsuskaitse nõuete ja arhitektuuri tundvatele spetsialistidele ka kogukonnas elavaid kaunite kunstide professionaale. Näiteks Viimsis elavaid arhitekte, kunstnikke ja kirjanikke. Kes kindlasti suutnuks žürii hinnangutesse lisada piirkonna eripäraga suuremat arvestamist ning kohalike elanike tunnetuslikku maitset.
Ma ei ole arhitekt, seega jäävad mulle paljud selle valdkonna allhoovused kaugeteks. Pean siiski seniste vigade rodus kõige suuremaks veaks žürii otsust valida konkursi võidutööks Urmas Muru pakutud lahendus. Teiste auhindamist või äramärkimist leidnud tööde hulgas on selliseid, mis poleks vallandanud suure osa rannarahva hulgas pahameeletormi.
Kas ja kuidas võiks hakata toimuma vigade parandus? Esmalt peaksid nii Rannarahva muuseumi direktor ja žürii esimees Janek Šafranovski kui juba konkursi korraldamise ajal Viimsi vallavanemana töötanud Illar Lemetti avalikult tunnistama tehtud vigu. Jah, neil vigadel on juures üpris kallis hinnalipik – 22 000 eurot auhinnarahasid. Kuid umbes sama palju maksab Viimsi vald iga kuu eraettevõttele renti raamatukogu üüripinnal hoidmise eest.
Kui vigu julgetakse tunnistada, on võimalik teha ka vigade parandused. Esmalt peaks viima viimislaste seas läbi uuringu, millisena soovitakse Vabaõhumuuseumi kompleksi tulevikus näha. Ning seejärel moodustama laiapõhjalise žürii, kes muude uue arhitektuurikonkursi tingimuste hulgas annab profidel üle ka viimsilaste visiooni Vabaõhumuuseumi arendamiseks.
Ivo Rull on Kogukondade Viimsi esindaja vallavolikogus.
Tunnusfoto: Erki Lilleoks
Loe samal teemal:
„Viimsi vabaõhumuuseumi külastushoone arhitektuurikonkursi võitis Urmas Muru”
„ Vabaõhumuuseumi külastushoone arhitektuur kütab viimsilaste hulgas emotsioone”
Viimsi Uudised
Jaga: