Ivo Rull: palju õnne, Eesti Vabariigi lotovõitjad!

Eesti sünnipäeva ülevas meeleolus võime end kõik pidada lotovõitjateks.

Meile kõigile on osaks saanud õnn elada vabas Eestis. Privileegi sündida vabal maal on saanud nautida juba mitu põlvkonda. Mu enda eakaaslased on tegutsenud vabas Eestis kauem kui okupeeritud maal. Sajad meist suuremad rahvad võivad sellisest saatusest vaid unistada.

Lotovõidu toovad õnnenumbrid. Sestap meenutan põgusalt Eesti ajaloos aastanumberid, kus meil lisaks kõigele muule oli ka märimisväärselt õnne.

1920

Noore Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitseks alanud Vabadussõjas oli määrav meie võitlejate vaprus. Aga tunnistagem, et meil oli lisaks vaprusele ka Vabadussõja võidus üksjagu õnne. Nõukogude Venemaa sisemine nõrkus ning olukord mitmetel teistel Euroopa rinnetel viis 1920. aasta 2. veebruaril Tartu rahulepinguni. Jaan Poska juhitud rahuläbirääkimiste delegatsioon oskas toonases olukorras Eestile välja mängida loto semantikas väljendudes tõelise jackpot’i.

1944

Tegelikult lõppes meeleheitlik vastupanu Sinimägedel tohutute kaotustega. Langes ligi 2 500 eesti sõdurit ning kogu Eesti territoorium läks punavägede kontrolli alla. Aga oli Eesti õnn, et see II maailmasõja vastasseis kestis nii pikalt. Tänu raevukale vastupanule said kümned tuhanded eestlased põgeneda kas maismaal või üle mere Läände. Mis muuhulgas tähendas  Eesti valitsuse juriidilise järjepidevuse, samuti aga ka  eesti kultuuri ning teaduse traditsioonide jätkumist vabas maailmas.

1988

Laulva revolutsiooni käigus prahvatanud rahvuslikkust lubas ja talus Nõukogude armee kohalolekule, kompartei kontrollile ning KGB nuhkimisaparadile toetuv võim lootuses, et ehk rahuldumegi vaid piiratud autonoomiaga. Kus sini-must-valges kestas oleks jätkunud sotsialistlik plaanimajandus kompartei ainuvõimu tingimustes.

Meie trump oli toona rahva vankumatu iseseisvuse vaim.  Seda vaimu olid nõukogude võimu tingimustes alal hoidnud dissidendid, kirjanikud, kunstnikud, teadlased, ajaloolased või ajakirjanikud. Saime 1988. aastal  oma iseseisvustaotlustele sisse õige suuna ja hoo, sest meil oli selleks hetkeks olemas Lennart Meri, Mart Laar, Marju Lauristin, Tunne Kelam  ja paljud teised. Õnneks omasime tolleks hetkeks piisavalt küpseid liidreid, kes tasakaalukalt ja kindlalt juhtisid Eesti iseseisvumisprotsessi.

1991

Eesti taasiseseisvumise lõpusirgel oli meil taas kuhjaga õnne. Eeskätt vedas, et 1991. aasta augustis hakkasid N.Liidus putši korraldamist juhtima seltsimehed eesotsas Janajeviga. Ei taha mõelda stsenaariumitele, mis võinuks areneda, kui seda riigipöördekatset oleks juhtinud mõni Putini tüüpi tegelane…

2004

Mõistagi oli Eesti NATO-ga liitumine töövõit, mitte õnnelik juhus. Samas tasub mõttest läbi lasta stsenaariumid, mis võinuks realiseeruda, kui Eesti poleks toona kollektiivsese kaitsevarju alla jõudnud. Juba 2008 testis Putin Lääne liitlaste reaktsioone sõjalisele sissetungile Gruusiasse ning paraku polnud need piisavalt adekvaatsed. 2014 lasid Lääne liitlased Venemaal suht valutult okupeerida suure osa Ukrainast. Alles 24. veebruaril 2022, Eesti Vabariigi 104. sünniaastapäeval, kõlas vabale maailmale äratuskell.

Meil oli ka õnne, et jõudsime NATO-sse varem kui Putini Venemaal sai küpseks plaan teha “väike võidukas sõda” Eesti okupeerimiseks.

***

Õnn soosib neid, kes on pöördelisteks momentideks teinud eelneva sihikindla tööga kõik mis võimalik. Oleme näinud omariikluse nimel tohutult vaeva, on olnud mitmeid tagasilööke, aga meil on ka päris palju vedanud.

Head Vabariigi aastapäeva, lotovõitjad!

Viimsi Uudised

Jaga: