Tennises on nõnda, et kui pall kukub joonele kasvõi millimeetri jagu selle välisservast, loetakse see väljakule kukkunuks, mitte audis olevaks.
Ka vallavõimu ja vallakodanike omavahelistes suhetes on palju nö piiripealseid küsimusi. Kas vald peaks panustama tõkete kõrvaldamisse, mis takistavad kallasraja vaba kasutamist? Kas ranna ehituskeeluvööndis üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peaks nõudma keskkonnamõjude strateegilist hindamist? Kas rohkem kui tuhande toetusallkirjaga rahvaalgatus on piisav, et taltsutada kohalike kunnide merre või metsa ehitamise plaane?
Kui mõne Viimsi küla, saare või aleviku kogukonnal on selgelt välja kujunenud hoiak (näiteks et säilitame miljööväärtusliku hoone või ei luba uusehitisi rannakaitsevööndisse), peaks vallavõim hakkama a priori kaitsma kogukonna huve. Ehk selliseid piiripealseid juhtumeid, kus seadusesätte tõlgendamisega oleks ka eraomanikul võimalik oma huve realiseerida, peaks vallavõim lugema palli kukkunuks kogukonna poolele. Ning seejärel vastavalt ka suunama oma jõupingutused kogukonna, mitte eraomaniku või ametnike huvide kaitseks.
Tänane vallavõim on käitunud reeglina vastupidi. Palgatud on kallid advokaadid, et tagasi lükata kogukonna esindajate vaie Tammneeme puhkemetsade ja rohekoridoride kaitseks. Prangli sadamakuur tõmmati tuimalt maha hoolimata kogukonna väga selgest vastuseisust. Haabneeme ranna avalikus ruumis ühiskondlikku hoonet vääriv killuplats tükeldati eramukruntideks. Teadlikult on valla põhimääruses jäetud loomata kord, mis võimaldakas suure elanikkonnaga Haabneeme ja Viimsi alevikes valida alevikuvanemaid. Jne.
Tänane vallavõim ei soov isegi läbi viia uut laiapõhjalist uuringut, et selgitada erinevate Viimsi kogukondade soove ja suhtumisi. Esmatähtsaks peetakse siseringi kuuluvate semude äri-ja arendushuvide soodustamist ning endale privileegide kindlustamist. Et valimistel hääli püüda, tehakse kord nelja aasta takka valmis ka mõni suurem ühiskondlik hoone või taristu. Või räägitakse laia suuga, milline uhke raamatukogu on ajutise lahendusena rendipinnal püsti löödud.
Viimsis saaks väga palju positiivseid arenguid käima lükata ükses sellega, kui vallavalitsuses suhtutaks kogukondadelt tulevatesse ettepanekutesse või algatustestesse avatult ja soosisvalt. Ning piiripealsetes juhtumites võetaks reeglina hoiak, et pall on kogukonna poolel. Ning kogukondadel on õigustatud ootused vallavalitsuse toele, mitte vastutegutsemisele.
Täna oleme olukorras, kus Viimsi kogukonnad peavad ennast eeskätt ise aitama. Et tekitada muudatus pikalt semulikku puntratantsu vihtunud vallavõimu tegevustest, tasub panustada sügisese refivahetuskuu õnnestumisse.
Ivo Rull on valimisliidu Kogukonda Viimsi esindaja volikogus.
Viimsi Uudised
Jaga: