Ivo Rull „Populismi võidukäik“, 13. osa

Valijatelt häälte ostmine on kuritegu, ent ometigi toimub selline tegevus varjatult ning mitmel avalikul moel.

Ikka ja jälle jõuab avalikkusesse lugusid, kuidas valijatele on kätte surutud mõni väiksema vääringuga kupüür või pudel kesvamärjukesega ning saadetud nood valimiskabiini kirjutama sedelile kindlat numbrit. Tsitaat Riigiprokuratuuri tänavu jaanuaris avaldatud pressiteatest:

„Süüdistuse kohaselt transportis I. Sarap Tõrva vallas Eesti Reformierakonna nimekirjas kandideerides vähemalt viis inimest nende elukohtadest valimisjaoskonna juurde, palus neil hääletada enda poolt ja pakkus neile peale valimisjaoskonnas käimist hüvena raha ja alkohoolseid jooke.”

Karta on, sellised juhtumid on paraku vaid pinnavirvendus. Näiteks e-valimiste paljude plusside kõrval on üheks miinuseks, et taolist lihtlabast häälteostmist on võimalik sooritada hoopis mugavamalt, varjatumalt ning mastaapsemalt. Kuipalju häälte ostmist tava või e-valimiste kanaleid kasutades on reaalselt aset leidnud, ei suuda tõestada mitte keegi. Aga naiivne oleks arvata, et taolisi juhtumeid üldse poleks.

Samas on käibel hulk täiesti legaalseid või seaduslikkuse piiril balansseerivaid meetodeid, kuidas poliitikud valijatelt nende hääli varjamatult ostavad. Kasutades enamasti selleks nendesamadelt valijatel maksudena kogutud raha.

Iga aasta lõpus toimub Riigikogus nn katuserahade jagamine. Tänavu on rahasuunamised olnud eriti valimismaigulised – palju saavad toetust need MTÜd ja klubid, kes juhtumisi tegutsevad raha suunanud riigikogulase valimisringkonnas. Ja mitte selles ringkonnas, kus ta eelmine kord kandideeris (milles oleks loogikat), vaid seal, kus ta märtsis 2023 kandideerib.

Pea kõik erakonnad on leidnud, et kindel investeering on katuserahade jagamine luteri kirikule. Ju nad teavad hästi, kuidas pühapäevastel jutlustel ning muudes kirikukanalites sõna kindla kandidaadi või erakonna  toetuseks levib. Ning kui lojaalne valijaskond on koguduste liikmed.

Suure osa katuserahast saavad erakondade kohalike aktivistide poolt juhtitavad seltsid ja klubid. Nii hüvitatakse parteisõduritele, kes aitavad kampaaniat läbi viia ning keda me tuleva aasta veebruaris näeme lõdisemas valimisitelkides ning jagamas parteinänni erinevatele kampaaniaüritustel, nende pingutused ja vaevad.

Katuserahade jagamisele pani hiljuti täpse diagnoosi Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala: „On uskumatu, et meil on veel pärast kolmekümmet aastat iseseisvust seadustatud selline süsteem. See ei ole demokraatia, see on mingi blatnoide ühiskassa, millega vasallidele jagatakse tugevama õigusega rahvalt omastatud raha.” (PM 25.11.22 „25 aastat sandistatud demokraatiat“ ).

Katuserahade ümber käiva tralli varjus aga teevad koalitsioonipoliitikud veelgi jõulisemaid käike. Näiteks Isamaa ministrite ettepanekul läheb 2023. aasta eelarvest ligi miljoni eurot mittetulundusühingutele, mis on ühel või teisel moel Isamaa poliitikutega seotud.
Käed rüpes ei istu ka sotsid – nende parasjagu siseministri positsioonil olev liider on võtnud vaevaks suunata 10 miljonit riigieelarvelist raha lasteaedade ja koolimajade renoveerimiseks valdades ning linnades. Tore, et siseministril jätkub jaksu teha haldus- ja haridusministri tööd. Aga kuna juhtumisi on siseministri ettepanekul enamikus raha saavates omavalitsustes võimu juures sotsid, siis tervikpilt enam niiväga tore ei ole.

Ilmselt tegelevad analoogsete skeemitamisega – rõhutagem et kõik on JOKK! – ka Reformierakonna ministrid. Lõppkokkuvõttes on tegemist väga küünilise rahajagamisega eeskätt nendele, kellelt on loota ja oodata valimistelt hääli.

Pisut soliidsem avalik häälteostmise meetod on valimisnänni kingitustena jagamine. Kingituse saamine tekitab enamasti saajas lisaks tänutundele ka võlgu jäämise emotsiooni. Aga kui kingiks saadud pastapliiatsil või meepotil on kirjas kandidaadi nimi ja number, on üllatavalt lihtne see „võlg“ valimisurni juures ära klaarida.

Kuna Riigikogus olevad erakonnad saavad saavad enamuse oma tegevuseks valikust rahast riigieelarvest, toimub nende poolt nänni jagamise vormis valijate häälte ostmine maksumaksjate raha eest.

Mõnevõrra kaudsem on häälteost kindlale huvigrupile suunatud lubadustega. Ent kui 1000-eurost keskmist pensionit ihalevad pensionärid valivad oma esindajaks erakonna, kes selle lubaduse ka teiste ühiskonnagruppide huvide arvelt realiseerib, on ju tegelikult toimunud ostu-müügi tehing. Tõsi, see pole sedavõrd otsene ja personaalne, et painutuks mõne paragrahvi alla, ent siiski. Samasse kategooriasse kuuluvad ka lubadused ehitada mõne suurem hoone või taristu kuhugi, kus sellest võidavad eeskätt konkreetse valimisringkonna inimesed. Kui selline lubadus realiseerub teiste regioonide arvelt, on tehing jällegi eetiliselt küsitav.

Rääkides varjatud häälteostust, siis tihtilugu on varjatuse aspekt hoopiski selles, et mõne kampaaniategevuse puhul tehakse nägu, justkui see polekski valimiskampaania osa. Näiteks Tallinnas on kohalike valimiste välireklaami keeluperioodidel toodud tänavatele maksumaksjate raha eest teostatud nn sotsiaalreklaamid „Tallinn Aitab!“. Rahvusringhäälingu parimal eetriajal nõuavad ja sageli ka saavad võimuerakondade liidrid teha pöördumisi tähtpäevadest või erakorralistest sündmustest lähtuvalt. Mitmed inimesi rõõmustavad arengud  (teede ja tänavate avamised, toetuste ülekanded jmt) ajatatakse valimiseelsele perioodile. Juhtivpoliitikud kohtuvad juhtumisi rahvusvahelise poliitika juhtfiguuridega valimiseelsetel perioodidel jne. Ei ole korrektne väita, et sellistel juhtumitel valijate toetust otseselt ostetakse. Küll aga kasutatakse avalikkuse kasutuses olevaid vahendeid enda ja oma erakonna upitamiseks.

Seadusandliku raamistiku, mis võimaldab poliitikutel osta hääli katuserahadega, suunatud lubadustega ja avalike vahendite oma kampaanias ärakasutamisega, on poliitikud loonud ise. Selliseid JOKK-skeeme saab pidurdada üksnes meedias tehtav kriitika ning juhtumite üksikasjalik avalikustamine.

Tunnusfoto: pixabay.com

Järgmine osa Ivo Rulli e-raamatust „Populismi võidukäik“ ilmub laupäeval 10. detsembril.

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised

Jaga: