2022. aasta Viimsi valla eelarve projekt on volinikele tutvumiseks esitatud ning kuuldavasti neist kuus ka selle koheselt heaks kiitnud.
Eelarvekomisjoni liikmena kadestan nende kuue inimese süvenemis-ning analüüsioskust. Nii mahukas ja elutähtis dokument paari tunniga süvitsi selgeks teha – tase!
55 miljonit eurot on summa, mille abil peaks koduvald järgmise aasta jooksul selliselt toimima, et kõik elutähtsad teenused koos investeeringute ning igapäevaste toimetamistega oleksid kaetud. Rahandusosakonna poolt tehtud töö seletuskirja koostamisel, õigusaktide järgimisel eelarve tasakaalu tagamiseks ning laenukoormuse jaotamisel aastate lõikes on igati kiiduväärne ning tugineb Statistikaameti kontrollitud andmetele. Väljastpoolt paistab kõik ilus.
Aga eelarvet põhjalikult uurides ja ridu lahti kirjutades tekkinud küsimusi esitades sain eelarvekomisjoni avaistungil kogeda mõnegi valla tippametniku emotsioone.
Järgnevalt toon punkthaaval tuleva aasta eelarvest välja olulisemad teemad.
Esiteks lisalaenu võtmine 3 miljont eurot. Lubatud laenulagi on 80%, Viimsis jääb laenukoormus koos uue laenuga 72% juurde. Mis tähendab, et sisselaenamise lagi on lähedal. Kuhu see raha läheb? Väidetavalt investeeringuteks, kuid millisteks ning missuguses mahus tegelikult, selge ei ole. Lahenduseks oleks avalikkusele investeeringute kogukulu esitamine alates 2020. aastast koos algse kavandatud mahu, investeeringu plaanist kinnipidamise ning investeeringu eest vastutava isiku kommentaariga. Ära jääksid spekulatsioonid ning külajutud investeeringute lõhkiminekust, ülekulust jne. Kui palju oli plaanitud Artiumile kulutada ning mis on tänaseks tegelikkus, teavad vaid üksikud.
Teiseks palgakulude tõus 8,8%. Enne valimisi lubati säästlikku ning tasakaalustatud valla juhtimist koos kulude madalal hoidmisega. Esimese valimiste järgse otsusega aga loodi vägagi küsitav abivallavanema töökoht. Kindlasti on vallal vaja spetsialisti tasemel uusi ametikohti, sest nii IT, planeeringud kui lastekaitse vajavad tarku inimesi. Kultuuriasutustel on pädevad juhid olemas ja kas tõesti peab nende tegevusi eraldi kõrgemalseisev jõud juhtima? Või tuuakse omavalitsusele uue abivallavanema töö tulemusena Euroopa Liidu kultuuri- ning tõukefondide vahendid? Eelarves see igatahes ei kajastu. Lähtudes faktidest on neljanda abivallavanem ametikoht puhtalt poliitiline kokkulepe, mille puhul on nähtav ainult kulu maksumaksjale.
Kolmandaks juba tänavu kevadel juhtis Kogukondade Viimsi tähelepanu vajadusele energiakandjate hinnatõsusu ootuses tuua valda tööle vastava valdkonna spetsialist. Kes tegeleks megavatt-tunni põhise energiahanke lahenduste otsimisega nii soojuse- kui elektritootmise valdkonnas. Tänu toonastele kurtidele kõrvadele tuleb nüüd omavalitsuse hoonete energiaarvete tasumiseks võtta raha reservfondist. Sama teema on veega. Uuringuid keegi lugeda ei viitsinud ja peale valimisi käima lükatud suurarenduste valguses saame järgmisel suvel seista silmitsi uue veekriisiga. Kindlasti suudab üks hea insenerist valdkonna tundja tuua energiahankijad ning taastefondi toetused kohale, kui selleks võimalused luua. Tuba ju soojaks ei tantsi ja valgust lakke ei laula.
Neljandaks valla ettevõtted. Ühelgi eelarve real ei kajastu ei AS Viimsi Vesi ega OÜ Viimsi Haldus tulubaasiga seonduv. Kui need ettevõtted omavalitsusele tulu ei teeni, siis tuleb nende tegevus kas ümber koordineerida või muuta need MTÜ-deks.
Vald peab teadma, mis talle kuuluvates ettevõtetes toimub. Vald – see ongi kohalikud elanikud, mitte elitaarne Mustpeade vennaskond.
Kõikide peale valimisi toimunud sündmuste valguses, kus algselt lubati üht, aga tänaseks on toimumas hoopis midagi muud, saab tuua võrdluse möödunud suvel EPL/Delfis ilmunud artikliga. Kui antud artiklis räägiti elevandist, kes on toa nurgad täis lasknud, siis täna toimetab selles toas kohe mitu elevanti. Kes on peale nurkade kogu elamise täis teinud – nii et varsti hakkab üle ääre ajama.
Jaak Sepp on Viimsi vallavolikogu eelarvekomisjoni liige (Kogukondade Viimsi).
Viimsi Uudised
Jaga: