Kogukondade Viimsi esitas valla arengukavva tosin muudatusettepanekut

Valimisliit Kogukondade Viimsi tegi “Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia 2022 – 2027” projektile 12 muudatusettepanekut.

Avaldame need järgnevalt muutamata kujul.

Muudatusettepanek nr. 1

Täiendada peatükki 4.1. “Looduskeskkond” alajaotust “Keskkonnakaitse” järgmise formuleeringuga:

„Tegeleme koostöös riigi ametitega  Muuga sadamas A-kategooriaga ettevõtete vähendamise ja ammooniumnitraadi lao välja viimisega.“

Selgitus

Muuga sadamast lähtuv keskkonnarisk kogu Viimsi poolsaarele on praegusel ajal ülisuur ning Viimsi vald peab tegema kõik endast sõltuva, et koostöös asjaomaste riigiametitega seda pidevalt lähiaastatel vähendada.

Muudatusettepanek nr. 2

Korrigeerida arengukavas läbivalt Viimsi valla elanike kasvu prognoos realistlikuks, arvestades et tänase ja eelmiste vallavalitsuste tegevuse tulemusena kasvab valla ametlik elanikkond aastaks 2027 vähemalt 30 000 elanikuni.

Selgitus

Arengukava projektis sisladuvad vastuolulised prognoosid. Leheküljel 11 on sihttasemeks aastaks 2027 kirjutatud 25 000 elanikku. Leheküljel 15 on aga kirjas: „Vallas on 2019.a seisuga realiseerimata ca 2 500 planeeritud elamuühikut, mis tähendab, et soovi korral on praktiliselt kohe võimalus Viimsisse oma kodu rajada ca 7 000 uuel elanikul.”

Leheküljel 57 planeeritakse Viimsi eelarvesse aastal 2027 sellises mahus tulumaksu laekumist, mis eeldab Viimsi vallas vähemalt 30 tuhande maksumaksja sisseregistreeritud elamist.

Tänasel Viimsi võimuliidul puudub poliitiline tahe Viimsi valla tegeliku rahvastikukasvu pidurdamiseks selleks seadusest tulenevate võimaluste rakendamisega. Arengukavas võiks võimuliit vähemalt tunnistada, et niisugune see olukord on.

Muudatusettepanek nr. 3

Sõnastada arengukava peatükk 4.8 “Targalt juhitud vald” ümber pealkirjaga “Targalt ja efektiivselt juhitud vald”.

Täiendada peatükki “Targalt ja efektiivselt juhitud vald” järgmiste formuleeringutega:

“Viimsi volikogu aseesimeestele kaotatakse hüvitiste maksmine juhul, kui nad ei juhi volikogu istungeid (aastal 2022).

Viimsi vallavalitsuse liikmetele kaotatakse esindustasude maksmine, asendades need erasõiduki kasutamise kompensatsiooniga vastavalt sätestatud korrale (aastal 2022).

Viimsi vallavalitsuse liikmete palgasüsteemi uuendatakse, sidudes selle lahti kõrgemate riigiametnike palgaindeksist (aastal 2023).

Selgitus

Volikogu aseesimeestele 640-euroste hüvitiste maksmine ka juhul, kui nad ei tegele volikogu istungite juhtimisega, on selge maksumaksjate raha kurvitarvitamine. Volikogu aseesimehed, kui nad ei tegele istungi juhtimisega, peavad saama samasugust 100-eurost hüvitist istungitel osalemise eest nagu saavad seda volikogu lihtliikmed.

Vallavalitsuse liikmetele ca 1000-euroste esindustasude maksmine on selge maksumaksjate raha kurvitarvitamine. Vallavalitsuse liikmetele, juhul kui nad kasutavad ametisõitudeks eraautot, tuleb hüvitada autokompensatsioon vastavalt riiklikult kehtestatud korrale.

Viimsi vallavalistsuse liikmete palgad on seotud kõrgemate riigiametnike palgaindeksiga, mille tulemusel need tõusevad iga aastal automaatselt ning on muutunud teiste omavalitsuste kontekstis ebaproportsionaalselt kõrgeteks.

Muudatusettepanek nr. 4

Täiendada peatükki 4.8. “Targalt ja efektiivselt juhitud vald” järgmise formuleeringuga:

“Tuleb tõsiselt tegeleda Viimis vallavalistsuse koosseisu paisumise peatamisega ning vallavalitsuse tegevuskulude pideva suurenemise lõpetamisega.”

Selgitus

Viimsi vallavalitsuse koosseis ja tegevuskulud on aasta-aastalt suurenenud. Kui me räägime nutikalt juhitud vallast, tuleb ka teha investeeringuid e-lahendustesse, mis vähendaksid ametnike hulka ning nende ülalpidamisega seotud kulutusi.

Muudatusettepanek nr. 5

Jätta peatükist 4.8. “Targalt ja efektiivselt juhitud vald” välja järgmine formuleering:

“Oluliste otsuste tegemine ei ole enam ainult volikogu töö.”

Selgitus

Selline volikogu rolli alavääristav lause on demokraatlikult juhitud valla arengukavasse sobimatu. Oluliste otsuste langetamine peab jätkuvalt olema Viimsi elanike poolt valitud volikogu pädevuses ning vallavalitsusel tuleb juhinuda oma tegevuses volikogus langetatud otsustest.

Muudatusettepanek nr. 6

Täiendada peatükki 4. “Tegevussuundade elluviimine valdkondade lõikes” tabeliga, milles on ära toodud kõikide Viimsi valla alevike ja külade rahvastiku tiheduse sihtnumbrid aastaks 2027.

Selgitus

Tuleb formuleerida rahvastikutihedus ruutkilomeetri kohta – see on konkreetne mõõdik, mille abil saame tunnetuslikult võrrelda Viimsi valda teiste Eesti asumitega. Kusjuures arvestus tuleb teha asumite kaupa asumi pindala põhiselt. Näiteks Haabneeme alevikus elab 6949 inimest. Haabneeme aleviku pindala on 3,5 km2, mis teeb rahvastikutiheduseks 1985 inimest/km2.

Muudatusettepanek nr. 7

Täiendada peatükki 4.1. “Looduskeskkond” järgmise formuleeringuga:

“Võetakse suund Viimsi valla ja eriti Muuga küla looduskeskkonda oluliselt mõjutava Muugatroni DP menetluse lõpetamisele.”

Selgitus

Lääne-Pööli, Pööli 2, Pööli 3 ning Pöölimetsa kinnistute detailplaneeringuga kavandatava Muugatroni rajamise plaanid ohustavad piirkonna loodusväärtusi, rohevõrgustiku toimimist, kohalike elanike vaimse ja füüsilise tervise seisukohalt olulise keskkonna säilimist ning kahjustavad ka elanike vara väärtust.

Antud DP arendusplaanid lähevad vastuollu hetkel kehtiva üldplaneeringuga ning avalikkuse ootustega, kuna Muugatroni detailplaneering näeb ette Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmist metsamajandusmaast äri- ja tootmismaaks, haljasala maaks ning osaliselt transpordimaaks.

Muudatusettepanek nr. 8

Täiendada peatükki 4.3. “Haridus” alajaotust “Alusharidus” järgmise formuleeringuga:

“Võetakse suund mitte eraettevõttelt MLA Viimsi Lasteiad majade rentimisele, vaid vallale /OÜ Viimsi Haldus kuuluvate lasteaedade rajamisele.”

Selgitus

Pikemas perspektiivis on Viimsi vallal majanduslikult kasulikum ehitada omale lasteaedade hooneid kui neid eraettevõttelt rentida.

Muudatusettepanek nr. 9

Täiendada peatükki 4.6. “Kultuur, sport ja terviseedendus” alajaotust “Kultuur” järgmise formuleeringuga:

“Võetakse suund mitte eraettevõttelt Viimsi Market raamatukogu ja noortekeskuse tegevuseks pinna rentimisele, vaid vallale /OÜ Viimsi Haldus kuuluvate raamatukogu ja noortekeskuse hoonete rajamisele.”

Selgitus

Pikemas perspektiivis on Viimsi vallal majanduslikult kasulikum ehitada omale raamatukogu ja noortekeskuse hooneid kui neid eraettevõttelt rentida.

Muudatusettepanek nr. 10

Täiendada peatükki 4.4. “Kommunaaltaristu” alajaotust “Sademevesi” järgmise formuleeringuga:

“Aastatel 2023 – 2027 korrastame sademevee kraavid külades, kus mahajäämus on kujunenud eriti suureks (Muuga, Pringi).”

Selgitus

Sademevee arengukava on projektis on väga üldine, selles puuduvad konkreetsed piirkonnad ja tähtajad. Muugal ja Pringis on probleemid suured, need tuleb selgelt fookusse tõsta.

Muudatusettepanek nr. 11

Täiendada peatükki 4.4. “Kommunaaltaristu” alajaotust “Sademevesi” järgmise formuleeringuga:

Uute detailplaneeringute algatamise tingimused tuleb juba aastal 2023 karmistada, sätestades konkreetsed nõue sademevee kogumissüsteemide paigaldamiseks.“

Selgitus

Üleforsseeritud kinnisvaraarenduse tulemusel on Viimsi vallas tekkinud reaalne oht suvisel ajal põhjavee taseme langemiseks kriitilise piirini. Selle riski maandamiseks on vajalik nõuda kõikidelt uutelt detailplaneeringutelt sadevee kogumissüsteemide paigaldamist.

Muudatusettepanek nr. 12

Täiendada peatükis 4.4 „Kommunaal ja taristu“ alajotuses „Teedevõrk“ tabelit 9 lk. 22 järgmiselt:

Kergliiklusteede võrgu laiendamine Kergliiklusteede võrgu laiendamine – Muuga tee jalgratta- ja jalgtee pikendamine Lasketiiru teest kuni Piirivalveteeni s.t. bussiringini (2023)

Selgitus

Selle umbes kilomeetri pikkuse kergtee lõigu rajamisega on  erinevad vallavalistuse koosseisud justkui tegelenud vähemalt 5 aastat, aga tulemusi paraku pole.

Antud kergliiklustee lõiguga ühenduks Viimsi kergliiklusteede võrgustik väga hästi välja arendatud Maardu linna kergliiklusteede võrgustikuga, luues täiendvaid liikumisvõimalusi kahe omavalitsusüksuse vahel. Lisaks tõstaks see märkimisväärselt Muuga küla elanike turvalisust jalgi või kergsõidukitega liiklemisel.

Tunnuspilt: kollaaž Kogukondade Viimsi sümboolikast ja reklaamidest.

Loe samal teemal:

Tanel Ojang: Viimsi elukeskkonna kvaliteedile tuleb seada kindlad kriteeriumid” 

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised

Jaga: