Viimsi vallavolikogu algatas aasta algul uue üldplaneeringu koostamise, mille eesmärk on määrata Viimsi nägu järgmisteks aastakümneteks.
Paraku on vallavalitsus menetlenud üldplaneeringut nii nagu koosneks vald ainult ühest monoliitsest maalapist. Tegelikult kuuluvad Viimsi koosseisu veel Naissaar, Prangli, Aksi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saared. Regionaalsete eripäradega mittearvestamine ähvardab teha kahju nii saartele kui ka Viimsi poolsaarele.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Viimsi vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni hinnangul oleks mõistlik Viimsi saared ja mandriosa lahendada eraldi valla osa üldplaneeringutega.
Saarte ja mandri tulevikku koos planeerides on oht, et saarte eripära jääb mandriosa probleemide ja vaiete laviini alla.
Näiteks Pranglil on selge kogukond, mis peaks olema kaasatud, me ei vaja selle püsiasustusega saare muutmist suvitussaareks. Kui me ei süüvi saarte eripärasse ega kaasa saarte maaomanikke, võime kergelt hävitada saarte eripärad.
Näiteks saarte arendamise strateegiad ja eripärad ei leidnud juba algatamise otsuses mingit käsitlemist, sest Viimsi vallavolikogu maa-ja planeerimiskomisjon sai aru, et saartele üldplaneeringu algatamist arutatakse järgmisel koosolekul. Koalitsioon aga planeerimiskomisjoni otsust ei respekteerinud. Ka elanike seas korraldatud küsitluses oli saarte eripära tagaplaanil.
Valla tervikkäsitlemine on võimalik, kuid eeldab, et planeerijad tutvuvad iga saarega ja kaasavad aruteludesse sealseid elanikke-maaomanikke.
Kui seda ei tehta – ja seni pole tehtud! – siis oleme kihutamas valesse suunda.
Vallavalitsus korraldab saartel ju tegevusi vähem kui saartega seotud isikud.
Saartel ja mandriosas on erinev spetsiifika ja arengusuunad. Viimsi saarte puhul on oluline asustuse, kultuuri ja loodusliku eripära säilitamine. Saarte jaoks on oluline läbi töötada loodust austav ehitamise, randade maakasutuse, sildumiskohtade (lautrite) ja sadamate teema ning leida lahendused kopteri kasutamise tagamiseks olukorras, kus veeteed ei ole kasutatavad. Hoonestuse ja asutuse suunamisel tuleb lähtuda iga konkreetse saare eripäradest ja eelistada selgelt maaomanike ja kohalike elanike seisukohti väljapoolt saari tulevatele arvamustele ja ideedele. Vältida tuleb samas laiutavat arendustegevust ja massturismi. Saari ei saa planeerida seal käimata ja olusid tundmata, st välitöödeks ja iga saare eripära mõistmiseks peab olema aega ja ressurssi. Kuidas ja kas sellega on arvestatud, on seni vastuseta.
Kuna Viimsi mandriosas on ranna-alade ja sadamate teema käsitlemisel teemaplaneeringuga, saartel aga mitte, siis on siin ka lähtekohana mõjus põhjus neid eraldi käsitleda. Näiteks Viimsi mandriosas on suure riskiga Muuga sadam oma tootmisaladega. Kõige selle varju jääks saarte väikesadamad, lautrikohad ja loodusliku ranniku teemad.
Lisaks suurematele sadamatele nõuab tähelepanu mandril ka uue valla keskuse kujundamine kus saaksime kohtuda jalutada ja õhtustada kui ka töökohtade ja ettevõtlusvõimaluste loomine (loe SIIT). Kõik need on tähelepanu vajavad suured teemad, mille varju jääks saared, saarte ja mandri ühendused ning miljöö eripärad.
Saared on veel looduslikud ja ka looduskaitse ja rohelade teemade kõrval saarte on poolsaare rohevõrgustiku toimimine ja olemasolevate kaitsealade säilimise teemad kindlasti vaidlusterohked, sest parim aeg rohevõrgustiku tagamiseks on mööda lastud. Saarte loodushoid ja säästlik areng ei tohiks siin vaeslapse rolli jääda.
Olen korduvalt teinud ettepanekuid saarte maakasutuse ja arengu eraldi teemaplaneeringuga lahendamiseks, sest Viimsi poolsaar ja saared erinevad nii probleemidelt, ausustiheduselt kui ka sellelt kui detailseks nende maakasutuse ja ehitustegevuse suunamisel tuleb minna. Viimsi saarte eripära tuleb pidada oluliseks võtmeteemaks ja lahendada see teema eraldi valla osa üldplaneeringuga.
Selleks võidaks ka poolsaar, sest tegijad saakski keskendud keskusele, peatänavale, liikuvusele, suursadamatele, riskidele jms, mis kõik on süvenemist, kaasamist ja arutelu vajavad teemad. Ja võidaks ka saared, sest mandri suurte teemadel kõrval saaks pisiasjad süvakäsitluse ja saarte eripära hoitud.
Kristel Menning on Viimsi vallavolikogu liige (EKRE).
Tunnusfoto autor Jane Vogt.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: