Viimsi vallavolikogu algatas aasta algul uue üldplaneeringu koostamise, mille eesmärk on määrata Viimsi nägu järgmisteks aastakümneteks.
Kuidas tagada, et protsess ummikusse ei jookseks? Vallavalitsus on korraldanud ühe elanike küsitluse, kuid sellest ei piisa. Praegu on õige aeg hakata korraldama laiemalt avalikke arutelusid, et leida õige suund tulevikuvisiooniks. Arutelude saab püstitada kodanikkonda ja kohaliku ettevõtlust toetavad planeerimisülesanded.
Eduka planeeringu lähtekohaks on kaasamine, mitte vaid teavitamine. Ankeetküsitlus või teadete saatmine pole sama, mis põhjalikud arutelud kogukondadega. Vaja on korraga hoida üldpilti, tegeleda kohalike eripäradega ja modereerida arutelusid ekspertide, ettevõtjate ja elanike vahel. Haabneeme üldplaneeringu puhul nägime, et teavitamine ilma sisuliste aruteludeta viib ummikusse.
Abivallavanem Alar Mik kirjutas kunagi vallalehes, et külavanematele on antud korraldus teha töötubasid, veebiarutelusid või foorumeid. Milline on aga nende metoodika? Kuidas tagatakse laiabaasiline kaasamine? Kes ja kuidas siin külavanemaid juhendab?
Mitmete eelmiste üldplaneeringute koostaja Kaur Lass on öelnud: “Planeerimise suurim oht on ideede eos eiramine ja planeerimise muutmine info kogumiseks. Kui planeerimine taandub info korjeks ilma visioonide ja aruteludeta, siis planeerimisega ei tegeleta.”
Minu ettepanek parima tulemuse saavutamiseks on korraldada avalikke arutelusid ja kaasamisi külade ja teemade kaupa, sealhulgas luues metoodika, mis annaks kogukonnale sõnaõiguse algfaasis, et ära hoida hilisemat vaidluste laviini.
Ideekorje ja kaasamise arutelude põhjal peab sõnastama Viimsi mandriosa ja saarte arengu visioonid. Nende algversioonid tuleb kohe avalikustada “Viimsi Teatajas” või selle erilehes ja läbi viia avalikud arutelud suurtes saalides mandril ja eraldi ka saartel.
Visioonile antava tagasiside alusel tuleb sõnastada konkreetsed arengustsenaariumid koos maakasutuse arengusuundi määrava kaardimaterjaliga ja läbi viia nende mõjude võrdlus (nt Naissaare üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise pilootprojektis toodud metoodika alusel), et hinnata iga stsenaariumi mõjude ulatust elanikkonnale, looduskeskkonnale ning ettevõtlus- ja majandustegevusele. Alles põhjaliku kaasamine ja lähteülesande tulemusel saab kuulutada välja riigihanke planeeringu koostaja leidmiseks.
Pean endiselt mõislikuks, et volikogu algataks saartele valla osa üldplaneeringu eraldi ja leiaks sinna teostaja, kes saarte planeerimise teemadega eraldi tegeleks. Täna saame hõlpsalt 15.02.2022 algatamisotsuse muuta mandriosa üldplaneeringu algatamise otsuseks ja algatada ka saartele valla osa planeeringu. Miks? Kui juba küsitluses puudus saarte süvakäsitlus, mis saab siis edasi?
Eraldi valla osa üldplaneering saartel oleks mõistlik juba seetõttu, et valla mandriosas on ranna-alade ja sadamate teema käsitlemisel teemaplaneeringuga, saartel aga mitte. Tuleb ka arvestada, et Muuga sadam on suurõnnetusriskiga piirkond, mille riskid ja tegevuse eripärad on täiesti teises kategoorias kui saarte väikesadamate ja lautrite ning looduskaitse teemad.
Olen seda artiklit kirjutades kohati tuginenud planeerimisekspert Kaur Lass e-kirjale, mille ta saatis Vallavolikogu maa-ja planeerimiskomisjonile enne üldplaneeringu algatamist. Me võiks oma vallas elavaid eksperte kuulata. Kutsusin juunis 2022 Kaur Lassi seetõttu ka Vallavolikogu innovatsiooni-ja arengukomisjoni koosolekule, kus ta pakkus välja keskteljel ja keskusega Viimsi idee ning ka tarkade töökohtade loomise Selveri-Mislstrandi-Kalatööstuse alale.
Viimsi uue üldplaneeringul on mitmeid fookust vajavaid teemasid, olulisim neist on Viimsi vallale keskuse kujundamine ja töökohtade ning ettevõtlusvõimaluste loomine.
Ilma tugeva keskuseta ei saa me oma kogukonda suhtlema, kohtuma ja siinsel peatänava restoranides ja kohvikutes õhtuid veetma ja jääme Tallinna magalaks.
Me vajame ka Viimsi lipu- kui jõulukuuseplatsi, kus kõiki pidulike tähtpäevi tähistada. Siin (tarkade) töökohtade loomiseta ei saa me vähendada Tallinnaga igapäevast pendelrännet ja taandume magalaks, mille Tallinn alla neelab. Need teemad vajavad lahendamist enne kui ka viimased Kirovi kolhoosi ajast jäänud keskus- ja tööstusalad kortermajade rajamise surve all kaovad.
Kriitiline on ka poolsaare rohevõrgustiku toimimine ja olemasolevate kaitsealade säilimine. Kui siin pidevalt üldplaneeringut muudetakse (nagu seni on tehtud), siis ei ole meie kõrval enam loomadele ja loodusele kohta. Täna on vald üldplaneeringut muutev, kasvõi vallamaja vastas haljakul ja seda igasuguse avaliku huvita. Kohti, kus rohevõrgustikku on ehitatud, on liiga palju kogunenud.
Valla mandriosa arengu ühisnimetaja peaks olema selgelt elukeskkonna kvaliteedi parendamine, mille osaks peab olema tööl ja koolis käivate elanike jaoks ühistranspordi ja jala ning kergliiklusvahenditega liikumise mugavaks muutmine. Kogu vallas tuleb keelata uued korterelamud, sest meil on joogivee ressursi vähesuse ja elanikkonna kuhjumise probleemid, sest tarbime taastumatut põhjavett ega suuda pidevalt rajada uusi koole ja lasteadu. Oluline on siin saada Viimsi planeerimise süsteemseks ja saavutada kokkulepped, mis püsiks. Oleme ju enamuse tänaseid probleeme loonud läbi pideva üldplaneeringu muutmise.
Lootust positiivseks muutuseks loob asjaolu, et täna on meil vallavalitsuse planeerimisosakonnas tööd alustanud nii uus juht kui ka uus arhitekt, kes ehk suudavad üldplaneeringu sisu ja kaasamise muuta olulisemaks, kui vaid küsitlused, teavitamine ja kuiv menetlemine.
Uus üldplaneering toimib siis, kui kogukond ja ettevõtjad on kohe kaasatud ning nende arenguhuvide vahel on leitud läbikaalutletud tasakaal. Valdavalt viivad üldplaneeringust ellu eraisikud, kas maaomanikena või vallas tegutsevate ettevõtjatena. Vald ehitab nendega võrreldes vähe. Me loome planeeringut enda jaoks, et seda ise ellu viia. Vallavalitsus on siin hilisemate planeeringu menetluste administreerija ja koordineerib ennekõike taristute arendust ja ehitab sotsiaalobjekte. Kogu elukondlik ja ärivaldkonna arendustegevus on ju selge erainitsiatiiv ja selle ohjamiseks kogukonna tahtele vastavalt me üldplaneeringut vajamegi.
Loodetavasti seekord suudame luua üldplaneeringu, mida järgitakse ega avasta end taaskord selle massmuutmise teelt, mis on toonud meile valdava osa tänaseid probleeme ja viinud avamaastike kadumiseni ja rohevõrgustiku ning looduse toimimisprobleemideni Viimsis.
Kristel Menning on Viimsi vallavolikogu liige (EKRE).
Tunnusfoto autor: Jane Vogt.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: