Viimsi vallavolikogu esimees Lauri Hussar, kes möödunud sügisel sai napi häälteenamusega erakonna Eesti 200 esimeheks, on vahetanud oma kriitika objekte nagu sokke.
Poliitik Hussar, kes ise pole suutnud ellu viia mitte ühtki reaalset muutust Eesti inimeste hüvanguks, on püsinud meediapildis eeskätt kiuslike ja kriitiliste arvamuslugudega. Neid artikleid on ta laias laastus produtseerinud kahte tüüpi.
Ühes tüüplähenemises võtab Hussar populistlikult sõna teemadel, mida ta tegelikult ei valda (nagu näiteks energeetika või rahvusvaheline julgeolekuolukord).
Teine suund on aga tema lemmik ja see seisneb lihtsalt konkurentide labases kritiseerimises. Aastatel 2020 -2021 kritseeris Hussar jõuliselt Reformierakonda ja personaalselt Kaja Kallast, kelle nö ajaloolistest vigades kirjutas ta toona meedias terve järjejuttude sarja. Oma koslepi said tema sulest ka igati korralikud inimesed, nagu näiteks Reformierakonna nimekirjas kandideerinud parteitu Martin Reim.
2021. aasta sügisel aga surus Hussar kohalike valimiste järel Siim Kallase kätt ja sestsaadik on ta Viimsi volikogus toimetanud eeskujuliku refide puudlina.
Meediapildis püsimiseks on nüüd Lauri Hussar hakanud hoopiski ohjeldamatult kritiseerima Keskerakonda ja EKRE-t.
Kindlasti on nii Reformierakonna, Keskerakonna kui EKRE tegevuses asju, mis väärivad kriitikat. Aga veelgi suuremat kriitikat on väärt Eesti 200 esimehe põhimõttelagedus oma koostööpartnerite ja oponentide valikul.
Kahjuks pole Hussari lahmivast kriitikast pääsenud ka parlamenti pürgivad uued poliitilised jõud – näiteks on ta Parempoolsete erakonda sildistanud “Isamaa traumaks”.
Tunnuspilt: pexels.com
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: