SUUR LUGU: uduloor Riigikokku pürgijate ümber püsib veel paar kuud

Viimsilased saavad Riigikogu valimistel anda oma hääle valimisringkonnas nr. 4 ehk Harju- ja Raplamaal kandideerijatele.

Kuna tegemist on Eesti suurima valimisringkonnaga (2019. aastal osales siin üle 133 tuhande valija), toovad kõik erakonnad oma nö raskekahurid kandideerima just antud ringkonda. Järgmise aasta 5. märtsil toimuvatel parlamendivalmistel läheb Harju- ja Raplamaal jaotamisele 16 mandaati.

Näiteks 2019. aasta kogus Kaja Kallas (Reformierakond) siit üle 20 tuhande hääle, Jüri Ratas (Keskerakond) üle 9700 hääle ning Henn Põlluaas (EKRE) üle 7300 hääle.

Ka 2023. aasta Riigikogu valimisteks on lubanud enamik erakondi panna Harju- ja Raplamaale kandideerima oma esinumbrid, kelleks üldjuhul on erakonna esimehed ja -naised.

Järgnevalt vaatleme erinevatele avalikele allikatele tuginedes, milliseks kujunevad viimsilaste tõenäolised valikuvariandid nii erakondade tippude, Viimsis pärit kandidaatide kui üldiste perspektiivide osas. Oleme erakonnad järjestanud alfabeetiliselt ning nende kandidaatide analüüsimisel tuginesime erinevatele avalikele allikatele.

Milliste omakandi kandidaatide poolt saab viimsilane hääletada?

Eesti 200

Erakonna esimees Lauri Hussar pole veel selgelt öelnud, kas kandideerib Tallinnas (nagu 2019) või Harju- ja Raplamaal. Selgust pole ka teiste nende kohalikus poliitikas kaasalööjate suhtes.

Isamaa

2019. aastal kandideerisid Viimsist ringkonnas nr. 4 Mari-Ann Kelam (475 häält) ja Toomas Tõniste (479 häält). Viimane seekord ilmselt ei kandideeri ning tema asemel seatakse siinkandis tõenäoliselt üles Jan Trei kandidatuur.

Keskerakond

Möödunud korral oli Viimsiga seotud isikutest nimekirjas Ilja Ban (204 häält) ja Erki Tammleht (11 häält). Seekord ilmselt kandideerib Tammlehe asemel Annika Vaikla.

Konservatiivne Rahvaerakond

2019. aastal EKRE nimekirjas Viimsist keegi ei kandideerinud, nüüd on näha soovi seda teha Kristel Menningul.

Parempoolsed

Tänavuse suve lõpus asutatud uus erakond pole veel oma kandidaatidest palju rääkida jõudnud. Selge on, et nende esimees ja esinumber Lavly Perling kandideerib ringkonnas nr. 4.

Reformierakond

Lisaks Kaja Kallasele on oma kandideerimisest Harju- ja Raplamaal teatanud Marko Mihkelson (kogus 2019. aastal 3655 häält).

Kindlasti kandideerib taas Aivar Sõerd (2019 sai 2476 häält) ning tõenäoliselt enam ei kandideeri Vladas Radvilavičius (2019 sai 569 häält). Ilmselt lisandub refide kandidaatide hulka Illar Lemetti.

Rohelised

2019. aastal nende nimekirjas viimsilasi ei kandideerinud ja pole ka teada kas 2021. aasta kohalikel valimistel Viimsis ühenimelises nimekirjas kandideerinud Karmo Klein (23 häält) seda nüüd teeb.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Sotside eelmise korra nimekirjas kandideerisid Pille Petersoo (123 häält) ja Ain Pinnonen (70 häält). Ilmselt lähevad mõlemad välja nüüdki ning neile võib lisanduda veel ka Antoon van Rens.

***

Valimiste tulemusi kolm ja pool kuud enne valimispäeva ennustada pole ratsionaalne. Tõenäoliselt suudavad kõik tänased parlamendierakonnad kindlustada omale suurema või vähema eduga tagasivalimise ehk 5-protsendilise valimiskünnise ületamise. Selleks on neil piisavalt tuntud nimesid ja nägusid ning ohtalt maksumaksjate raha.

Samas võib tulla üllatavaid tagasilööke. Näiteks Marko Mihkelsoni kandideerimine on riskantne avantüür, millest võib ehk natuke võita tema enda plekiline maine. Ent kui konkurendid ja meedia toovad pildistamisskandaalis välja uusi aspekte või ilmneb muid seni varjatud asjaolusid, võib tõsise hoobi saada kogu Reformierakonna valimistulemus.

Parlamendierakonnad on tänu kartelli-laadsele kokkuleppel, et nemad saavad riigieelarvest raha ning parlamendivälised erakonnad seda märkimisväärses mahus ei saa, tekitanud uutele Riigikokku pürgijatele valimiskampaaniaks väga ebavõrdse olukorra.

Seekord on Riigikokku pürgijaid väljapoolt praegusi parlamendiparteisid kolm. Neist rohelised paraku võib välistada selle erakonna organisatsioonilise nõrkuse ja senise passiivsuse tõttu.

2019. aasta kogemus näitas, et toona uue jõuna kampaaniat teinud Eesti 200-l oli kolm kuud enne valimisi ligi 15-protsendiline toetajaskond. Mis häälte kokkulugemise ajaks sulas 4,7-protsendiliseks valijaskonnaks.

Probleeme on Eesti 200-l ka nüüd mitmeid. Tänavuse aasta algusega võrreldes on Eesti 200 kaotanud ligikaudu poole oma üleriigilisest toetusest.  Nii Lauri Hussar kui Atso Matsalu on kohalikke valijaid Viimsis selgelt petnud lubadustega Reformierakonna „elevant“ võimult eemal hoida. Seega ei kujuneks neil Riigikogu valimistel viimsilastele otsa vaatamine ei kergeks ega edukaks. Sama kehtib ka Stig Rästa suhtes, kes pole volikogus aasta jooksul mitte kordagi sõna võtnud.

Seekordsetel valimistel on ainus täiesti uus parlamenti pürgiv erakond Parempoosed. Nende senine meediakommunikatsioon on olnud suhteliselt tagasihoidlik, ent Parempoolsete programm ja põhimõtted on selged. Ilmselt ei saa ka suur hulk tsentristlikke valijaid mitte nõustuda näiteks kavaga lõpetada populistlike lubadustega valijatelt häälte ostmine ning panna piir ametnikkonna kasvule (loe lähemalt SIIT). Eesti poliitikas on varemgi juhtunud, et praktiliselt olematu eelarvega valimistele läinud erakonnad on õige teemadevaliku ning ühiskondliku olustiku hea tunnetuse tõttu kõige kiuste parlamenti jõudnud (Erakond Eestimaa Rohelised 2007 ja Vabaerakond 2015).

Viimsi Uudiste toimetus jälgib käimasolevat valimiskampaaniat eeskätt Viimsi vallaga lähemalt seotud teemade ja siin elavate kandidaatide vaateviklist.

Tunnuspilt: Erki Lilleoks.

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised

Jaga: