Viimsi vallavalituse aasta tegijate tunnustamisüritusel pälvis teiste hulgas tunnustuse Ants Erm.
Viimsi vallavolikogu kauaaegset liiget Ants Ermi (Kogukondade Viimsi) tunnustati “eeskuju näitava vabatahtliku panuse eest nõrgemate märkamisel ja aitamisel”.
Viimsi Uudiste toimetus õnnitleb Ants Ermi ning esitas talle seoses tunnustuse saamisega viis küsimust.
Palun selgita, mille eest täpsemalt Aasta teo auhinna said?
Nojah, minu kandituuri esitasid eraldi Martin Kadak ja „Vali Viimsi“, sellest kuulsin ühel sotsiaalkomisjoni istungil. Nagu selle aasta viimasel istungil ilmnes, toetas sotsiaalkomisjon ühehäälselt minu kandidatuuri, tõsi, lõpliku otsuse tegi eraldi hindamiskomisjon. Martin on kogu aeg minu toetaja olnud – olen ju ka pensionäride eest seisnud. Pille Petersoo ja Antoon van Rens on toetanud ka MTÜ-d Toeta Ukrainat, nagu mitmed teisedki volikogu liikmed, samuti vallavalitsus ja vallavanem.
Tekst, mis enne väljakuulutamist ette loeti oli umbes järgmine – nominent on osalenud pikettidel Vene Föderatsiooni saatkonna ees alates 2014. aastast, toimetanud Ukrainasse taktikalist abi alates 2015. aastast, on aktiivselt toetanud Viimsi Invaühingut ja seisnud nõrgemate huvide eest. Eks see ikka rohkem Ukraina teema on, millega silma olen paistnud.
Oled sotsiaalteemadega Viimsis tegelenud aastaid. Milline on siinne olukord selles valdkonnas täna?
Mulle on jäänud mulje, et sotsiaalvaldkonnas on Viimsi olukord parem, kui teistes valdkondades. Võrreldes Eesti keskmisega on Viimsis rohkem ressursse abivajajate aitamiseks nii vajaduspõhiste teenuste kui toetuste abil. Viimsi pakub ilma pika ooteajata kõiki ette nähtud (ja mitmeid täiendavaid) sotsiaalteenuseid.
Kõige suurem probleem tundub olevat täiskasvanuikka sisenevatele puudega noorte erivajaduste eest hoolitsemine. Erihoolekandeteenuseid – seadusejärgseks vastutajaks ja finantseerijaks on riik – pakutakse hetkel vaid pilootprojektide kaudu, ööpäevaringne teenus puudub.
Tõsi, endise endise Viimsi Muusikakooli ruumidesse planeeritakse rajada erivajadustega inimeste keskus, milles saavad olema päevakekus, võimalused toetatud tööks, samuti intervallhoiuteenus, mis oleks oluliseks abiks erivajadustega inimeste hooldajatele. Paraku ei ole sellel plaanil hetkel veel rahastust.
Kogu tervishoiuteenus – jällegi riigi vastutusala – on koondunud Viimsi keskusesse, mis tähendab väga paljudele vajadust auto järele või poolepäevast edasi-tagasi bussireisi ka kõige lihtsamate terviseteenuste saamiseks. Näiteks Muugalt ja Randverest on lihtsam sõita Tallinnasse kui Haabneeme. Usun, et hea tahtmise korral oleks olnud võimalik Randvere perearsti keskus säilitada, aga juhtus nii, et likvideeriti mõlemad idarannikut teenindavad keskused, nii Randveres kui Ecolandi juures.
Kui Sul oleks võimalik juhtida abivallavanemana Viimsi sotsiaalvaldkonda, siis mida teeksid?
Vald võiks üles näidata suuremat initsiatiivi erihoolekandekeskuse rajamiseks Viimsisse või mõnda naabervalda ja seda koostöös naabritega. Ööpäevaringset erihoolekannet või kogukonnas elamise teenust vajavatel inimestel peaks olema võimalus elada oma kodu lähedal.
Arstipunkt Randveres tuleks taastada, ja miks mitte luua see ka näiteks Leppneemes ja Püünsi – Rohuneeme piirimaile. Need ei pea olema täisteenust pakkuvad perearstikeskused – seda pakub Karulaugu keskus praegu hästi -, aga kord paar nädalas võidaks seal lihtsamad uuringud läbi viia, analüüsid vastu võtta jmt. Selleks ehk ei ole vaja isegi arsti vaid piisaks pereõe vastuvõtust. Mobiilne ambulatoorium tuleb ka kõne alla.
Eakatele makstava ühekordse toetuse üha kasvavat vahet võrreldes Tallinnaga (150 (2022)/175(2023) Tallinnas ja 110/120 Viimsis) oleks mõistlik vähendada, lõppkokkuvõttes tõsta toetus Tallinnaga samale tasemele. Väga paljudele pensionäridele on see oluline pensionilisa. Loomulikult ei saa vald võtta üle riigi kohustusi, aga üks paremini finantseeritud Eesti omavalitsus, võiks välja näidata, et ei hooli vaid vallajuhtide ja ametnike heaolust, vaid ka vähekindlustatud vallakodanikest.
Panustad väga palju Ukraina võitlejatele abi kogumisele ja rinde lähistele kohale viimisele – kust leiaks selleks aega ja energiat?
Tervist veel on ja kuivõrd minu pension võimaldab normaalset äraelamist, tegelengi vabatahtliku, see tähendab palgavaba tööga. Tõsi, Ukraina toetamisega alustasin 2014, kui olin veel täiskoormusega tööl Tallinna Tehnikaülikoolis – ei saanud lihtsalt kõrvalt vaadata, kuidas terroristlik Venemaa teist riiki lihtsalt anastab. Täna enam nelja valdkonnaga – teadus, volikogu , piketid ja MTÜ – tegeleda ei suudaks. Jäänud on siis kolm viimast, millest MTÜ Toeta Ukrainat vedamine ja juhtimine on täiemahulise sõja tingimustes kujunenud põhiliseks.
Mida soovid aastalt 2023?
Ilus ja üllas oleks öelda, et rahu, aga…ka selle ilusa on Venemaa suutnud propagandarelvaks pöörata.
Ootan Ukraina, meie kõigi, võitu ja Vene Föderatsiooni langust – vaid see viimane tagab rahu Euroopas!
***
Loe teiste tunnustuse pävinute kohta rohkem SIIT.
Tunnusfoto: Ants Erm oma viimasel Ukraina missioonil tänavu detsembril keskel. Pildil veel (vasakult) Arvo Treier, Oleg Timosevitsh ja Oleksii Panasjuk.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: