Selle aasta loomaks nimetatud saarmaga olen elu jooksul kohtunud mõnel korral. Seda saleda ja voolujoonelise keha ning lühikeste jalgadega kärplast võib kohata nii veekogu kallastel kui ka merel mõnel kivil jahiplaane pidamas või niisama pikutamas.
Osava sukeldujana kuuluvad saarma menüüsse peamiselt kalad, toidueelistuste hulgas on veel poolveelised pisiimetajad, aga ka linnupojad ja muu loomne kraam kuni putukateni välja. Talvel suureneb menüüs järsult veekogude põhjast leitavate konnade osakaal.
Saarmal endal looduslikke vaenlasi peaaegu pole, ka hundi ja ilvese eest on turvaline vette pageda. Kuna aasta loom on looduskaitse all, siis ei tohi teda ka jahtida. Küll võivad saatuslikuks saada üles seatud koprarauad.
Saarma pesakohti mererannast tõenäoliselt ei leia. Viimsi kandis on ka liikumine liiga tihe, et see ettevaatlik ning hea kuulmise ja haistmisega loom end kodusemalt sisse seaks. Inimmõju negatiivne pool tuleneb peamiselt maaparandusest ja üha laienevast teedevõrgustikust, mille tagajärjel muutub saarmastel raskeks sobiva elupaiga leidmine või hukkub neid üha enam liikluses.
Saarmaurud on tehtud kaldasse ning sissepääs nendesse avaneb vee alt, õhuauk on jäetud vaid pesakambri lakke. Selles mõttes on saarma eluviis sarnane kopraga ja pole võimatu, et nad jagavad omavahel ka eluaset. Kuna Viimsis on kobras end paaris kohas üsna mõnusalt sisse seadnud, ei saa välistada, et samas võib pesa punuda ka saarmas. Toidu pärast saarmas ja kobras ei kakle, sest teine neist on vegetaarlane. Utrale on suurimaks toidukonkurendiks võõrliigina kanda kinnitanud ja kohaliku euroopa naaritsa peaaegu välja tõrjunud mink ehk ameerika naarits.
Maailma 13 saarmaliigist on meil kohatav harilik saarmas (Lutra lutra) kõige laiema levikuga. Üldiselt peetakse saarmast veekogu hea ökoloogilise seisundi indikaatorliigiks ning tema arvukus on Eestis praegu tõusuteel. Eesti Terioloogia Seltsi liikme Remek Meele hinnangul on meil saarmaid viimastel aastatel elamas paari tuhande ringis. Seire käigus koostatud levikukaardi järgi on utraga kohtumine haruldasem Saaremaa keskosas ning mõnel pool lääne- ja põhjarannikul. Looma eluiga piirdub 3-4 aastaga.
Aga mis need pardid siia puutuvad? Kalastades juhtub paratamatult, et aeg-ajalt jäävad võrkudesse ka mõned sukelduvad linnud. Läinud talvel äratas tähelepanu, et paaril pardil oli väga osavalt liha luudelt nahka pandud, seejuures olid isegi võrgusilmad terveks jäänud. „Süüdlast“ võib vaid kahtlustada, ent kui see olnuks hüljes, siis temale linnuliha väga ei passi ja selle suure looma „mürgeldamisest“ jääks võrku ka vähemalt telekasuurune auk.
Andres Jaanus on Viimsi vallavolikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni liige (Kogukondade Viimsi).
Tunnusfoto: Rohuneeme saarmad – kohalikud või eksikülalised? Autor Kilvar Kessler.
Loe samal teemal:
„ANDRES JAANUS: parimast praekalast sai aasta kala“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: