Koha, Ida- ja Kagu-Eestis naaberrahvalt laenatuna ka sudakuks kutsutu, on Viimsi kandis pigem juhuslik uitaja.
Enda enam kui 30-aastane püügikogemus näitab, et see kalastajate poolt ihaldatud liik satub võrku korra paari või kolme aasta jooksul.
Mageveelise eluviisiga koha talub ka vähesoolast vett. Meie kandis paistab talle enim sobivat Pärnu laht, kust püütakse koguni 98% Läänemere Eesti osa saagist. Püük toimub enamasti võrkudega ja jää alt, jääkatteta aastatel jäävad saagid tagasihoidlikumaks. See ja mitmed järgnevadki faktid pärinevad eelmisel aastal oma tegevuse lõpetanud kalanduse teabekeskuse väljaandest „Eesti kalamajandus 2021“. Kas väärt ülevaadetele kalanduse hetkeseisust ja suundumustest ka järge on oodata, peaks selguma lähiajal.
Kui tööndusliku püügiga toodi Pärnu lahest 2021. aastal välja üle 50 t koha, siis ülejäänud Liivi lahest ja Väinamerest kummastki 100 korda vähem ehk umbes 500 kg ning Soome lahest vaid 67 kg. Võrdluseks, harrastuspüügi andmetel püüti samal aastal kõigilt merealadelt lisaks 885 kg. Läänemere püükide lõikes tervikuna on koha oma 0,5%-lise osakaaluga siiski väike tegija kõikide kalaliikide hulgas.
Seevastu Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves on koha oma 562 tonniga (umbes veerand kogu kalasaagist) kõige enamnõutud liik. Ka sealses võidujooksus ehk nn olümpiapüügil püütakse suurem osa kvoodist täis juba veebruarikuu jooksul. Paistab, et ühevõrgumeestel pole 85 püügiettevõtte vahel tihedalt ära jagatud Peipsi peal lööki, sest nende osaks jäi vaid 165 kg ehk 0,03% kohasaagist. Võrtsjärve kutselised kalurid tõid 2021. aastal järvest välja 61 t koha, millele lisandus ligi kolm tonni harrastuspüügilt.
Kohavaru on Peipsi järvistus siiski suhteliselt kehvas seisus, sest tugevaima põlvkonna arvukus ja biomass vähenesid 2020. aastaga võrreldes ja uus arvukam põlvkond polnud veel täismõõtu jõudnud. Kuna kohavaru seisund halvenes ka meres, tuli rakendada kudeaegseid püügipiiranguid ja suurendada lubatud alammõõtu.
Koha kokkuostuhind on püsinud stabiilne
Maale jõudes saab aga kala kohe külge hinnasildi. Peipsilt väljapüütud koha esmakokkuostu väärtuseks hinnati 2021. aastal umbes 2 miljonit eurot. Jagamine kogusaagiga annab kilohinnaks 3,6 eurot. Seejuures pole see näitaja 2010ndate algusega võrreldes eriti muutunud, kuid igaüks teab omast käest, kui palju on sama ajaga üles kapanud elukallidus. Paari- kuni kolmekordset kokkuostuhinda 2011. aastaga võrreldes pakutakse vaid lõhe, meriforelli, merisiia ja tursa ning üllatuslikult ka ümarmudila eest. Kutselisel kaluril tuleb järje peal püsimiseks üha suuremalt ette võtta ja rohkem pingutada. Paraku pole see suuremale osale rannakaluritest jõukohane, sest nende keskmine vanus on tõusnud 55 aasta kanti. Ja kui ikka kala napib, nagu Viimsi veteski, ei aita ka naba paigast rabelemine.
Lubadele kantud kutselisi kalureid oli Harju maakonnas 2021. aastal 306. Kalapüügiga suudavad neist elatist teenida vaid vähesed ja osa jõuab reaalselt merelegi kõigest mõnel korral aastas. Seega on „oma“ kalurit, kes kõige värskemalt ja soodsamalt söögipoolist pakuks, üsna keeruline leida. Kui see õnnestub või tuleb leivakõrvane leida poest või turult, pidage meeles Viimsi mehe, ajakirja Kalastaja toimetaja Hanno Kase soovitust – parim praekala on koha. Maitse üle ei vaielda.
Andres Jaanus on Viimsi vallavolikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni liige (Kogukondade Viimsi).
Tunnusfoto: aasta 2024 kala on koha (ajakirjast Kalastaja, autor Aimar Rakko).
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: