Andres Jaanus: Tammelaane detailplaneeringu kronoloogia

Tammneeme Külaseltsi juhatuse liige Andres Jaanus on pannud kokku põhjaliku kronoloogia  Tammelaane DP menetlusest.

Viimsi volikogu liikme Märt Vooglaidi (kes on praegu muuhulgas vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni esimees) abikaasa Riina Vooglaid on OÜ Tammlaane Kodu juhatuse liige. See firma soovib Tammneeme põlismetsadesse rajada Tammelaane kinnisvaraaredust. Muuhulgas hakkaks nimetatud planeeringu teostumine takistama rannaäärse kallasraja kasutamist ning õgvendaks oluliselt metsaloomade liikumiseks jäetud rohekoridori.

Kronoloogia

• Aastal 2008 lükati DP algatamise taotlus (5 krunti hajaasustusviisil) tagasi, kuna vallavalitsuse ja volikogu komisjonide arvates polnud see põhjendatud.
• Praeguse planeeringu algatamise taotlus (18 krunti ranna ehituskeeluvööndis) esitati valda 21.12.2015. Tammneeme ja Randvere elanikud (12) esitasid 28.01.2016 valda pöördumise, kus juhiti tähelepanu taotluses toodu vastuoludele kehtivate õigusaktidega.
• Kuna eelmine kiri jäi vastuseta, esitati vallavalitsusele ja volikogule 30.05.2016 uus kiri, millele kirjutas alla ca 50 inimest. Põhilisena toodi välja, et avalikku huvi, millele DP algatamise taotluses viidati, pole tegelikult uuritud. Taotleti DP algatamise otsuse 31.05.2016 volikogu istungi päevakorrast eemaldamist ja planeeringu eskiisi avaliku arutelu korraldamist.
• 13.06.2016 korraldati Randvere külakeskuses planeeringut tutvustav koosolek, mida ei protokollitud (või ei tehtud protokolli osalejatele kättesaadavaks).
• Riigi keskkonnaamet (KKA) ei toetanud 17.06.2016 kirjas ehituskeeluvööndi vähendamist ja palus volikogul DP-d mitte algatada või valida sobivam lahendus, kus hoonestust ei kavandata ranna ehituskeeluvööndisse.
• 21.06.2016 adresseeriti volikogu liikmetele Randvere ja Tammneeme külaseltside juhatuse liikmete kiri, kus mitmete puuduste ja vastuolude tõttu kutsuti üles samal päeval toimuval volikogu istungil planeeringut mitte algatama.
• 21.06.2016 algatati volikogu otsusega nr. 75 planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamisega (10 poolt, 2 vastu). KSH peapõhjusena nimetati elamurajooni rajamisega kaasnev võimalik keskkonnaseisundi ja looduslike alade kahjustamine. DP-ga taotleti ühtlasi ranna ehituskeeluvööndi vähendamist

DP peamise avaliku huvina toodi välja Tammneeme ja Randvere küla ühendamine jalg- ja/või jalgrattateega. Otsuse punktis 5 märgiti, et enne DP kehtestamist on huvitatud isik kohustatud sõlmima notariaalse lepingu teede, sh külasid ühendava rannaäärse jalg- ja/või jalgrattatee, avaliku haljastuse, tervisespordirajatiste, rannakindlustuse ja tehnovõrkude omal kulul väljaehitamise kohustuse võtmiseks.

• 02.03.2017 esitas planeeringu koostaja Skepast&Puhkim OÜ valda avalduse KSH menetluse lõpetamiseks. Põhjenduseks toodi, et planeeringu lahendust on muudetud ja kruntide asukohta on nihutatud kinnistu keskossa väljapoole ehituskeeluvööndit, kus negatiivset mõju eeldatavalt pole. Uus asukoht kattub aga rohekoridori ja haljastuga nr. 34, mida soovitakse nihutada mere poole, ranna ehituskeeluvööndiga kohakuti.
• 09.03.2017 esitas vald KKA-le Skepast&Puhkim OÜ koostatud kaks analüüsi (planeeringulahenduse alternatiivide võrdlus ja KSH läbiviimise vajalikkuse hinnang) ja küsis KKA seisukohta KSH menetluse lõpetamiseks. Muuhulgas nimetati kaaskirjas leevendavateks asjaoludeks kruntide planeerimist väljapoole ehituskeeluvööndit ja rohevõrgustiku alade nihutamist selliselt, et alade laiused detailplaneeringu käigus eeldatavalt ei muutu.
• 06.04.2017 kirjas nõustus KKA KSH menetluse lõpetamisega arvestades muudetud planeeringulahendust ning asjaolu, et planeeritud 8 elamut ei jää ranna ehituskeeluvööndisse. KKA palus vallal hinnata, kas kõvakattelise tee rajamine on otstarbekas, kuna puudub selle jätkamise võimalus mööda randa Tammneeme küla poole.
• 09.05.2017 esitasid külaseltsid valda uue kirja, kus korrati seisukohta, et DP ei rahulda avalikku huvi, kuna küladevahelise ühendustee rajamine pole ilma naaberkinnistuid läbimata võimalik. Tehti ettepanek võtta volikogu päevakorrast välja otsuse „Viimsi vallavolikogu 21.06.2016 otsuse nr 75 „Randvere külas, kinnistu Tammelaane ning osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ muutmine“eelnõu.
• Volikogu otsusega 09.05.2017 muudeti DP algatamise otsust. Selles nähti ette 9 elamukrunti (KKA-le esitati 8 krundiga ettepanek ja sama arv sisaldus ka volikogu liikmetele esmalt esitatud eelnõus, mis hiljem dokumendiregistrist eemaldati). Volikogu otsuses nr. 75 (21.06.2019) seatud kohustused arendajale jäeti muutmata (vt. p.7).
• 12.06.2017 esitasid Andres Jaanus, Märt Puust ja Raivo Kaare volikogu 09.05.2017 otsusele vaide KSH menetlustoimingu lõpetamise seaduslikkuse ja rohevõrgustiku elementide nihutamise kohta.
• Valla vastuses (12.06.2017) 09.05.2017 kirjale kinnitati, et Tammneeme ja Randvere küla ühendamine avalikult kasutatava jalakäijate tee ja/või jalgrattateega on kindlasti vajalik. Lisaks lasub kohalikul omavalitsusel kohustus tagada planeeringutega avalik juurdepääs kallasrajale. Planeeringuga kavandatakse selline tee, mida on võimalik ka tehniliselt rajada. Kallasrajal liikumiseks tuleb avada seadusevastaselt suletud kallasrajad ja seal tuleb võimaldada inimeste liikumine ka siis, kui otseselt jalakäijate teed ja/või jalgratta teed ei rajata. Täpne rohevõrgustiku paiknemine selgub DP menetlemise raames.
• Volikogu jättis 29.08.2017 otsusega 12.06.2017 esitatud vaide rahuldamata.
• 26.06.2018 korraldas vallavalitsus protseduurireegleid rikkudes (ebapiisav etteteatamise ja avalikustamise aeg) DP eskiisi avaliku arutelu. Muuhulgas väitis vallaametnik Anne Siitan, et tegu on omandireformi käigus tagastatud maaga ja vald ei saa maa omandamist reguleerida. Kumbki väide ei vasta tõele. Kogu ala võõrandati 1930ndatel seoses rannakaitsepatareide rajamisega. Arendaja omandas riigile kuulunud kinnistamata maa aadressiga Tiitsu 5 aastal 2002, seega peale valla üldplaneeringu kehtestamist aastal 2000, kus DP ala oli määratletud puhkeotstarbelise maana. Omandireformi seaduse § 28 p. 4 ütleb, et puhkeotstarbelist maad ei tagastata, asendata ega erastata ning jäetakse munitsipaalomandusse.

Kogukonna huvi on katkematu liikumine kallasrajal. Planeeringu koostaja esindaja väitis, et inimesed ei liigu mitte kallasrajal, mis on kuni 10 m merepiirist, vaid vee- ja kanalisatsioonitrassi kohal oleval metsarajal. Planeeringute peaspetsialist Kairi Mänd aga viitas KKA hinnangule (26.06.2018), mille järgi tuleb kallasraja laiust DP alal hakata lugema kalda kõrgemast astangust.

DP algatamist põhjendati väitega, et rohevõrgustiku pindala ei vähene. Tegelikult väheneb loodusliku ala pindala ca 4 ha ja rohevõrgustiku nihutamine ranna piiranguvööndi kohale annab ainult formaalse õigustuse. Tegu on selge manipulatsiooniga.

• 27.06.2018 palus planeeringu koostaja kirjas vallale ajapikendust DP vastuvõtmiseks. Volikogu nõustus taotlusega (11.09.2018, 9 poolthäält).
• 21.08.2018 viidi valda 6 Tammneeme ja Randvere elaniku kiri, kus juhiti taas tähelepanu DP puudustele – ülekaaluka avaliku huvi puudumine, rohevõrgustiku konstrueerimine ainult maaomaniku tahte kohaselt ja elamukruntide aluse pinna ligikaudu kahekordne suurenemine võrreldes 2017 väljas olnud eskiislahendusega.
• Valla vastuskirjas 3.09.2018 kinnitati taas, et kahe küla vahelist teerada kasutatakse reaalselt ja planeeringuga kavandatakse selline teekoridor, mida on võimalik ka tehniliselt ellu viia ja seejärel mugav kasutada. Nõustuti, et loodusliku ala pindala väheneb, aga rohevõrgustiku oma mitte, kuna see nihutatakse mere poole (vt. märkust p. 16 viimases lõigus).
• 10.09.2018 korraldati DP eskiisi uus avalik arutelu, mille protokolli osavõtjatele ei saadetud.
• Volikogu otsusega 12.02.2019 (poolt 9, vastu 4, erapooletu 1) võetii DP vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Abivallavanem Margus Kruusmägi väitis, et tegu pole rohealaga, vaid puhkeotstarbelise maaga, mida on vallas vaid kaks (lisaks Püünsi-Rohuneeme piirkonnas). Avaliku huvina tõi M. Kruusmägi välja rannaäärse terviserajatiste kogumi ja lisas, et paljude ümberkaudsete elanike soove on arvesse võetud. DP algatamise otsuses (vt. p. 7) oli peamise avaliku huvina nimetatud küla kahe vahelise ühenduse loomist.
• 21.02.12019 esitas vallavalitsus KKA-le taotluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks rannaäärsete rajatiste aluse maa piires (207 m²). KKA rahuldas taotluse 16.04.2019.
• DP avalik väljapanek korraldati 20.05–19.06.2019. Selle käigus esitas 52 peamiselt Tammneeme ja Randvere elanikku ettepanekud. Märgiti, et DP lahendus eirab avalikku huvi kahe küla ühendamise osas ning on ühtlasi vastuolus DP algatamise otsuses toodud põhjendustega. Samuti tehti ettepanek kõigi elamukruntidest ja neile ligipääsu võimaldavast teest väljajäävate alade haaramiseks rohevõrgustiku koosseisu. Tehti ka ettepanek kogu ranna piiranguvööndisse jääva ala munitsipaliseerimiseks, et oleks tagatud maa pikaajaline puhkeotstarbeline kasutamine, nagu üldplaneering seda ette näeb.
• Valla vastuskirjas 22.08.2019 korrati sisuliselt DP lahenduses sisalduvaid punkte ning ettepanekutega ei arvestatud.
• 09.09.2019 toimus DP lahenduse avalik arutelu. Vallavalitsusele tehti ettepanek, et kaht küla ühendava tee tehniline lahendus tuleb leida DP raames. Paluti ka selgitust, kuidas on võimalik rohevõrgustiku suurenemine, kui suur osa DP alast läheb elamukruntide alla. Kogu ranna piiranguvööndi munitsipaalomandusse taotlemise kohta vastas abivallavanem M. Kruusmägi, et see tooks maksumaksjale kaasa ala korrashoiuga seotud põhjendamata kulutusi.
• Vallavalitsuse planeerimiskomisjon lükkas oma koosolekul 02.10.2019 kõik avalikul arutelul esitatud ettepanekud tagasi. Vallal on kavas esitada DP järelvalve teostajale (riigihalduse ministrile).

Arendaja sõnul peab DP tagama kompromissi valla ja omaniku vahel. Kogukonnaga, kes on algusest peale selle DP vastu olnud, ei ole siiani arvestatud. Saaga jätkub.

Viimsi Uudised