Ants Ermi avalik pöördumine Taavi Kotka poole

4. septembril saatis Viimsi volikogu liige Ants Erm avaliku pöördumise volikogu esimees Taavi Kotkale.

Kuna seda avalikku pöördumist pole Viimsi Teataja avaldanud (isegi selle tegemise fakti maininud), avaldame pöördumise koos järelhüüdega alljärgnevalt täismahus.

Avalik pöördumine Viimsi Vallavolikogu esimehe poole

Lp. Vallavolikogu esimees hr. Taavi Kotka!

Viimsi valla uuendatud põhimääruse II lugemisele oli esitatud 21 ettepanekut  – Ants Erm, Ivo Rull (Kogukondade Viimsi) – 5+4, Oliver Liidemann (Keskerakond) – 3, Raivo Kaare (Rannarahvas) – 1, Martin Kadak (vallakodanik) – 2 ja vallasekretär Helen Rives – 6.  Arvestatud oli neist ettepanekutest vaid 6 – vallasekretäri omad, väidetavalt küll ka üks minu ettepanek, aga ainult väidetavalt. Sest lihtsalt üks piirang, mille palusin välja jätta ja mis, muide, oleks jätnud volikogusse vaid  Reformierakonna liikmetest koosneva fraktsiooni, asendati samasuguse piiranguga koalitsioonile sobivamas sõnastuses.

Jah, volikogu enamusel on voli vastu võtta mistahes ettepanekuid, aga… seda tuleb teha hääletamisega. 18. juuni istungil välistasite Te ka selle väitega, et Põhimäärus ei näe ette parandusettepanekute hääletamist II lugemisel. Tegelikult kiirustasite Te Volikogust lihtsalt minema – oleksite võinud siis hääletamise läbiviimise jätta ühele aseesimeestest, aga tundub, et Te ei usalda ka neid.

Teie valik, peale 18. juuni istungit ei usalda mina Teid, sest väide millega Te parandusettepanekute hääletamise blokeerisite oli vale! 18. juunil kehtinud ja ka täna veel kehtiv Põhimäärus ei sätesta, et II lugemisel parandusettepanekuid ei hääletata – selle piirangu kehtestas Teie poolt juhitav koalitsioon alles uues Põhimääruses.

Oleksin soovinud oma ettepanekuid kaitsta Volikogus, aga kuna Te seda ei võimaldanud, selgitan olulisimaid tagantjärgi.

 Ettepanek volikogu alatise komisjoni koosseisu kohta (§24) – lisada lõige “Komisjonide koosseisude kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Igal volikogus esindatud nimekirjal on õigus saada alatistes komisjonides kokku osakaalule vastava arv (ümardatud täisarvuni) kohti.”

Parandusettepanekuga oleks sätestatud, kuidas tagada seadusest tuleneva nõude (KOKS §47 lg (13)) tegelik täitmine. Viimsi Volikogu ei ole seda nõuet vaatamata isegi Õiguskantsleri märgukirjale siiamaani täitnud, väites, et  osakaalu ei ole võimalik arvutada. On küll, isegi ilma Exeli tabelita!

Ettepanek fraktsioonide kohta.

23. aprillil volikogule esitatud sõnastus oli “Fraktsiooni võivad moodustada viis või enam volikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on selle nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi.” Juhtisin esimesel lugemisel tähelepanu, et sellise regulatsiooniga saab tänasesse volikogusse jääda vaid üks fraktsioon (Reformierakond), kusjuures isamaalased, sotsid ja rannarahvas tuleb sealt välja arvata. Minu ettepanek oli lisatud piirangud ära jätta, ehk siis jätta see säte muutmata.

Minu ettepaneku “arvestamine” seisnes selles, et uuendatud põhimääruses seisab: “Fraktsiooni nimeks on selle nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi. “, ehk siis lausapsakas parandati, lauspiirang jäeti!

Ettepanek eelnõude menetlemise ja parandusettepanekute hääletamise kohta.

Põhimääruses on ” Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta ei saa teha muudatusettepanekuid pärast eelnõu esitamist viimasele lugemisele selle vastuvõtmiseks, v.a eelnõu algataja enda poolt esitatavad kirjalikud muudatusettepanekud või ettepanekud vormi- või kirjavigade, ilmse ebatäpsuse parandamiseks või isikunime muutmiseks.”

Juhin tähelepanu, et vallavolikogus ei läbi eelnõud üldjuhul rohkem, kui kahte lugemist. Esimesel lugemisel toimub suuremahulise eelnõu (nt, valla eelarve) tutvustamine, alles peale seda on võimalik esitada argumenteeritud parandusettepanekuid.

Minu ettepanek oli asendada tsiteeritud lõik järgnevaga: “Kõik tähtajaks laekunud muudatusettepanekud esitatakse istungi materjalidega volikogu liikmetele koos algataja ja juhtivkomisjoni seisukohaga arvestamise/mittearvestamise kohta. Volikogu liikmel on õigus nõuda enda esitatud ettepanekute hääletamist.”. See on tänane praktika.

Üks näide selle sätte kohta. Eelarve jõuab volikogu liikmeteni neljapäeva õhtul. Enne esimest lugemist jääb 4 päeva sellega tutvumiseks. Esimesel lugemisel (teisipäeval), toimub tutvustamine ja küsimustele vastamine. Millal peaksid volikogu liikmed kaitsma oma parandusettepanekuid, kui teisel lugemisel toimub ainult lõpphääletus?

Lugupeetud Volikogu esimees, Teie  juhtlause tundub olevat ajalooline “Pärast mind tulgu või veeuputus!” Te toetate täna kõikvõimalikku, et võtta opositsioonilt kõik võimalused ja igasugune motivatsioon. Tuleb tunnistada, et see on Teil peaaegu õnnestunud, ainult…Te unustate, et ükski võim ei ole igavene, ka Louis XV ei olnud!

 Lugupidamisega

Ants Erm,

Viimsi vallavolikogu liige                                                                            4. septembril 2019

JÄRELHÜÜE

15. septembril 2019 kehtima hakanud uue Põhimääruse vilju said volikogu liikmed maitsta juba esimesel istungil (8.oktoobril) peale selle kehtima hakkamist. Päevakorda oli esitatud Volikogu määruse eelnõu “Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2020-2024” esimene lugemine. Parandusettepanekute tabelit ei olnud – neid ei võetud vaevaks ka hiljem ettekannetes tutvustada. Tegin ettepaneku nimetada see päevakorrapunkt informatsiooniks ja viia esimene lugemine järgmisele istungile, kus oleksid siis ka parandusettepanekud näha (kogukondade Viimsi oli esitanud üle 10 ettepaneku, kui palju teistel oli – võib-olla koalitsioon teab) ja vastavalt uuele põhimäärusele saaks neid ka hääletada. See ettepanek hääletati maha 9 vastuhäälega maha (poolt mina ja Mari-Ann Kelam, Oliver Liidemann jäi erapooletuks). Küsimusele, millal siis ettepanekuid arutatakse ja hääletatakse vastas vallasekretär Helen Rives, et eelarve- ja arengukomisjon arutab ja volikogu hääletab ainult lõppvarianti. Ah ja, ühe katse tegin veel – ettepaneku katkestada esimene lugemine. Sama lugu nagu esimese ettepanekuga – hääletati tuimalt maha.

Kui see ei ole teerullipoliitika ja volikogu degradeerimine kummitempliks, mis siis veel?

Viimsi Uudised

Jaga: