ANDRES JAANUS: valigem ikka klassikalises stiilis

Tervisesportlasena tean, et mõnikord nõuab spordiriiete selga panek ja välisukseni jõudmine suuremat tahtepingutust kui treening ise.

Viimsi on üsna sportlik vald ja tervislikku eluviisi harrastab ainuüksi tänavapildi järgi üha rohkem kodanikke. Enamasti mitu korda nädalas ja aastast aastasse. Erineva tasandi valimised toimuvad Eestis keskeltläbi poolteise aastase intervalliga. Enda hääle andmiseks kodule lähimasse jaoskonda minek ei nõua erivarustust ega suurt füüsilist pingutust. Seega on jutt, et kodus arvuti taga valida on mugav ega võta nii palju aega, mida edukatel ja toimekatel (loe: teatud erakonna valijatel) inimestel enamasti napib, pehmelt öeldes pentsik.

Eelmisteks Viimsi vallavolikogu valimiteks oli nimekirja kantud 16131 elanikku, kellest hääletas 63%. Riigikogu valimistel 2023 (hääleõigusega kodanike arv 14777) tõusis valimisaktiivsus Viimsi vallas koguni 76%-ni. 2024. aasta europarlamendi valimistel (hääleõiguslikke 15232) oli kodanikuaktiivsus märgatavalt madalam ehk 48%. Erinevus valijate arvus tuleneb sellest, et Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud ning kohaliku tasandi valimistel said seni hääle anda kõik vastavas omavalitsuses registreeritud kodanikud (aastast 2025 kadus see õigus kolmandate riikide kodanikel ja viimast korda saavad hääletada kodakondsuseta isikud).

Kui võtta lähtekohaks 2019. aasta riigikogu valimised, moodustas e-häälte hulk Viimsis 58% ehk 9986 valinust 5770. 2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel hääletas Viimsi vallas 10073 hääleõiguslikku kodanikku, kellest e-hääletuse kasuks otsustas tookord 6292 ehk 62%. E-hääletuse kõrghetk saabus viimaste riigikogu valimiste ajaks märtsis 2023, kui 11242 valijast tervelt 66% (7464) ehk 2/3 tegi oma otsuse elektroonselt. Tähelepanuväärne on asja juures see, et aastaga 2021 võrreldes lisandunud valijad (1169) suurendasid ainult e-hääletanute hulka. Traditsiooniliselt paberil valijate arv jäi samaks ehk 3778.

Küsitlused vs valimistulemus

Lugejat veelgi arvudega koormates toon välja pärast 2023. aasta riigikogu valimisi korraldatud uuringufirma Norstat küsitluse, milles ligi 40% vastanutest pidas e-valimisi ebausaldusväärseks. Kes vähegi poliitikahuviline, mäletab, kuidas venis tookord valimistulemuse teadasaamine ja kui lõpuks olid e-hääled „kokku loetud“, värvus Eesti kaart hetkega sinisest kollaseks. Valimiste võitjaks kuulutatud erakond sai koos neile juba varem truudust vandunud ja Jorh Adniel Kiire kombel kõigeks valmisolekut deklareerinud poliitmoodustisega täpselt 51 häält ehk parlamendienamuse. Tänaseks on selle tandemi toetus uuringufirmade küsitluste järgi vaid pisut põrandast kõrgemal ehk neid usaldaks valitsemise juurde vaid iga kaheksas kodanik.

Hiljem pole uuringufirmad sarnast küsimust püstitanud või on kusagilt pillatud vihjeid, et see poleks lihtsalt sünnis. Küll on e-valimiste usaldusväärsust lahanud vastava eriala spetsialistid tuues välja hulga konkreetseid ja lubamatuid tehnilisi probleeme ning ründevõimalusi. Tallinna Tehnikaülikooli juhtivteadur Ago Samoson on Postimehes (30.06.2025) toonud e-valimiste „pommikindluse“ garanteerimiseks välja häälte töötlemise kontrollimatuse, valimiste tühistamise ja kohtusse vaiete esitamise võimatuse, asitõendite hävitamise ning võimalike võltsijate karistamatuse. E-valimiste protsessi nimetab Samoson koguni esoteeriliseks, millest peakski aru saama vaid asjasse pühendatud valitud seltskond. Kõik kahtlejad on tembeldatud poliitiliselt kallutatuks.

Kahtlustest detailsemalt

Tsiteerides veel Ago Samosoni: “Tehnikaülikooli teadlased Tarvo Treier ja Kristjan Düüna  näitasid, et selles etapis, kui kehtivad hääled eraldatakse kordus- ja paberhääletamisega tühistatud häältest ning tehakse anonüümseks, võib esitada loendamiseks täiesti uued sedelid (https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/10811882). Need ei pea pärinema üldse valimiskastist, vaid võivad olla juba eelnevalt valmis võltsitud avalikult saadavate andmete põhjal.” Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil (9.06.2025) ei suutnud ka Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe esitada veenvaid tõendeid, et seda võimalust pole kasutatud. Nii et tulles tagasi eelpool märgitud valimisaktiivsuse ja e-häälte osakaalu mühinal kasvamise juurde aastal 2023 võrreldes 2021. aasta valimistega, ei saa kindlalt öelda, et selle taga olid päriselt hääletamas käinud kodanikud. Skandaalne on ainuüksi see, kui ka kaks inimest viiest e-hääletusviisi ei usalda ja kahtlevad tulemuste õiguses – kas võim on siis üldse legitiimne?

Lisan siia veel ühe anomaalia, viidates taas Norstati küsitlustulemustele. Graafikult on selgelt näha, kuidas 2023. aasta märtsis hüppas teatud erakondade toetus just valimiste ajaks üles ja teistel samal ajal kukkus. Peale valimisi aga taastus endine toetusprotsent, nagu midagi poleks juhtunudki.

Klassika valideerib e-tulemusi

Kohaliku omavalitsuse valimise seaduse § 2 ütleb, et volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev – 2025. aastal 19. oktoober. Isegi, kui kellelgi on valik peas ammu tehtud, maksab ikkagi oodata õige päevani või siis osaleda alternatiivse variandina eelhääletusel ja võimalusel elukohajärgses jaoskonnas.

Nii on kindlam, et sinu antud hääl jõuab tõepoolest selle inimese taha, keda usaldad enim valla asju järgneval 4 aastal otsustama.

Ka nendel, kelle eakad lähisugulased on hooldekodus, tuleks olla tähelepanelik ja märgata katseid, kus õigusest valimiste salajasusele püütakse kõrvale kalduda. Näiteks isikutõendit valimistoiminguks kellelegi teisele usaldades. Väärikas eas memmed-taadid võivad olla küll kehva liikumisvõimega, aga nende vaim on enamasti endiselt virge, et ise otsuseid langetada. Ka vanemale põlvkonnale tuttavam valimiskasti kodaniku tegelikku asukohta tellimine vallavalitsusest on endiselt jõus ning seda saab teha kuni neljapäeva pärastlõunani.

Proovime siis seekord ühise pingutusega ja põhiseaduspäraselt toimides tagada, et valimistulemuses ei peaks hiljem keegi kahtlema. Häid valikuid tuleval pühapäeval!

Andres Jaanus kandideerib Viimsi vallavolikokku valimisliidu Kogukondade Viimsi ridades.

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised