Apteeker annab levinud terviseküsimustes head nõu

Iga tervisemurega ei ole vaja pöörduda erakorralise meditsiini osakonda ega isegi mitte oma perearstile. Kõige kiiremat nõu ja leevendust saab levinumates terviseküsimustes hoopis lähimast apteegist, kuhu võib alati ette registreerimata sisse astuda.

 “Kuldreegel on see, et kui jõuad omal jalal tulla apteeki abi küsima, siis see ongi selle tervisemure jaoks õige koht,” sõnab proviisor Kaidi Sarv.

EMO tööd kirjeldades räägitakse tihti ka probleemist, kuidas sageli tuleb neil tegeleda asjadega, mis pole üldse erakorralise meditsiini teema ja mille puhul saaks hoopis kiiremini aidata perearst või apteeker. Kuidas siis ise aru saada, kas mul on vaja pöörduda EMOsse või aitab mind hoopis perearsti nõuandeliin, pereõde või lähim apteeker?

“Kõik terviseprobleemid, mis inimesele tunduvad eluohtlikud, mis on väga äkki tekkinud ja näivad abi vajavat kohe, ongi tavaliselt EMO rida. Seevastu asjad, kus inimesel on mingi elu kvaliteeti segav tervisemure – näiteks midagi sügeleb või punetab, kõht valutab, on palavik, lihasvalu vms – on üldjuhul lahendatavad perearsti juures või apteekriga konsulteerides,” selgitab Sarv.

“Mitteeluohtlikena tunduvate ja ka võib-olla juba pikemat aega vaevanud probleemidega tasukski abi otsimist alustada apteegist. Apteekrid oskavad kindlasti soovitada mõnd leevendavat vahendit ja tunda ära ka mure, mille puhul on vaja arsti juurde minna.”

Seljavalud ja külmetused

Näiteks väga levinud probleem, millega tullakse apteegist abi otsima, on seljavalu. Tavaliselt valutab alaselg ning põhjuseks on enamasti liiga palju istumist – kas laua taga või autoroolis.

“Ega seal ei ole muud abi, kui valuvaigistid ja seljalihaste tugevdamine. Seda muidugi inimesele väga kuulda ei meeldi, aga nii see on – kui lihaseid ei treeni, on selg nõrk ja hakkab valutama,” sõnab Sarv.

Hästi tavaline on käik apteeki ka siis, kui tunned külmetushaiguse sümptomeid – kurgus kraabib, nina on nohune, köha piinab või on kallal palavik. Taas ütleb Sarv, et apteek ongi selliste sümptomite puhul abi otsimiseks kõige mõistlikum esimene nn meditsiiniasutus – iga apteeker oskab soovitada vahendeid külmetuse sümptomite raviks ning enamasti ei vaja kerged külmetused arstiabi.

“Samas kui haigus on äge ja läheb justkui hullemaks, siis tuleb ikka perearstile pöörduda. Sama lugu on levinud mure seljavaluga – kui oled juba kõike ise enda heaks teinud ning asi mitmete nädalate jooksul sugugi ei parane, siis tasub ette võtta käik perearsti juurde.”

Apteegis osatakse hästi aidata igasuguste allergiliste reaktsioonidega – näiteks kui tekib äkki mingi lööve, punetus, sügelemine, kevadine nn heinanohu. Ka ohatisega, mis sügistalvel paljusid kiusab, pole reeglina tarvidust perearsti vastuvõtule minna. “Aga taas – kui inimesele tundub, et tema lugu on tõsine ja terviseprobleem vaatamata käsimüügiravimitele näib hullemaks minevat, siis on aeg arsti poole pöörduda või küsida nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220,” rõhutab Sarv.

Kui haigeks jääb laps…

Kui peres jääb haigeks laps, siis soovitab Sarv temalegi abi otsida samal põhimõttel – alustada apteegist käsimüügiravimite abil tõvest jagusaamist ja kui see ei toimi ning olukord näib halvenevat, pöörduda perearstile. Kahtluse korral, kas mure vajab tõsisemat tegelemist, võib helistada perearsti nõuandeliinile 1220, kus arstid ja õed vastavad ööpäevaringselt, ka nädalavahetusel.

“Vanemale võib tunduda lapse öösel alanud kõrvavalu väga raske ja erakorralise probleemina, sest laps nutab lohutamatult ning kogu pere uni on häiritud. Üldjuhul ei ole see siiski EMO teema. Lapsele tuleks anda valuvaigistit ja hommikul ühendust võtta oma perearstiga,” sõnab Sarv. “Sama lugu on veel mitmete seisunditega nagu kõhuvalu, ühekordne oksendamine, kõik kõrva-nina-kurguhaigused, mis kestnud kauem kui kaks nädalat, krooniline peavalu, lukus kõrvad jne.”

Koduapteeki ainult vajalikud vahendid

Lapsevanematele ja üldse kõigile, kes kellegi teise eest vastutavad, paneb proviisor südamele, et koju hangitaks esmatähtsad ravimid, millega saab vajadusel kiiresti aidata. Seejuures ei ole vaja koduapteeki ajada suureks, vaid selles peavad olema põhilised vahendid nagu palavikualandajad, valuvaigistid, erinevas mõõdus plaastrid, põletusgeel, haavapuhastusvahend.

“Ravimitega on nagu seentega – kui ei tunne ja kasutada ei oska, pole mõtet varuda,” lisab ta.

Lisaks nendele põhiasjadele peaksid apteegis olema ravimid lähtuvalt inimese personaalsetest terviseprobleemidest. Näiteks kui mureks on allergilised reaktsioonid, siis allergiaravim või kui on probleem valulike menstruatsioonidega, siis vastav valuvaigisti. Sarve sõnul ei ole mõtet osta koju ravimeid põhimõttel “äkki läheb vaja”, sest ka ravimitel on aegumistähtajad, mille möödumisel ravimeid enam tarvitada ei tohiks.

“Ravimitega on nagu seentega – kui ei tunne ja kasutada ei oska, pole mõtet varuda,” lisab ta.

Ravimid võiksid kodus asuda kohas, mis on lastele kättesaamatu, kuid täiskasvanutele teada. Seejuures vannitoakapp ei ole tavaliselt ravimite hoidmiseks parim koht, sest vannitoas on soe ja niiske. “Ravimid võiksid asuda ühes kohas ja olla ühe käega kättesaadavad. Miks nii? Abistades võib tulla ette olukordi, kus saadki kasutada ainult ühte kätt, näiteks teine käsi on saanud viga või hoiad käel last,” selgitab Sarv. “Lapsevanematele panen kindlasti südamele, et ärge jätke ravimeid lastele kättesaadavatesse kohtadesse. Meil tuleb endiselt igal aastal ette mürgistusjuhtumeid, kus lapsed on saanud kätte ravimid ja neid kommide pähe alla neelanud.”

Millal pöörduda apteekri poole?

1. Kergemate haiguste ja väiksemate vigastuste korral

• Kergemad viirushaiguse nähud (nt nohu, köha, kurguvalu)

• Kerged valud (nt pea-, kõhu-, liigese- või lihasvalu)

• Allergia (nt aevastamine, vesised silmad)

• Nahaprobleemid (kuivus, lööve, kergem põletus)

• Kõhuprobleemid (kõht kinni või lahti, maovaevused)

• Silmade probleemid (punetus, ärritus, silmade liigne kuivus)

• Väike vigastus (nt kriimustus, marrastus, põrutus)

2. Abivahendite ja meditsiinitarvikute saamiseks

• Esmaabi- ja põetusvahendid (nt plaastrid, haavasidemed, desinfitseerimisvahendid)

• Seadmed ja tarvikud (nt vererõhuaparaadid, termomeetrid, inhalaatorid, süstlad)

• Kiirtestid (nt gripi ja COVID-19 kiirtestid, rasedus- ja ovulatsioonitestid jmt)

3. Apteekrid on veel abiks, kui…

• Vajad ravimeid ja infot ravimite kasutamise kohta (nt ohutuse, kõrval- ja koostoimete kohta, reisiks valmistumisel).

• Soovid nõu, kuidas oma tervist hoida.

• Vajad puugi väljatõmbamiseks vahendeid. Puugi saab välja tõmmata kodus, aga puugihammustuse järel jälgi oma enesetunnet ja enesetunde halvenemise korral pöördu kindlasti perearstikeskuse poole.

Allikas: tervisekassa.ee/tervisemure

Tekst: Kristiina Traks

Tunnuspilt: proviisor Kaidi Sarv

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised