Selgitamaks võrgutasudega seotud küsimusi, tegi Viimsi Uudised intervjuu Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härmiga.
Kas on võimalik öelda, kui palju on Imatra Elektril praegu Viimsis eratarbijaid?
Mul on numbrid kogu Imatra võrgupiirkonna peale kokku. Saadan Viimsi klientide numbrid hiljem järgi. Neid andmeid tuleb küsida Imatrast*.
Hea oleks konkreetselt teada saada, kui palju on Viimsis tüüpkliendi kategooriasse K1 kuuluvaid tarbijaid. Selles kategoorias on võrgutasu hinnakäärid Imatra kasuks kõige suuremad ehk 23%. Lisaks palun ka klientide arvu K2 tüüpkliendi kategooria kohta. Seal on hetkel Imatra võrgutasu Elektrilevi omast soodsam 11,4%. Arvan, et nende kahe kategooria tarbijaid on Viimsis enamus.
Eks see tegelikult on laiem diskussioon, kuidas võrgutasu konkreetses piirkonnas kujuneb. Põhimõtteliselt on kaks lähenemist. Üks lähenemine on see, mida Eesti ja Elektrilevi on kasutanud, et igal pool on ühetaoline. Ja teine lähenemine on see, et me teemegi igas piirkonnas vastavalt piirkonna kuludele tariifid. Tänane ühiskondlik kokkulepe on olnud, et sõltumata kas klient elab keset metsa või soosid, kuhu elektri viimine ongi hästi kallis, või ta elab Lasnamäel, kus on sajad tuhanded inimesed väikesel maa-alal (ja ühe ühiku elektri kohaleviimine seetõttu hästi odav). Sõltumata sellest maksab elekter täna ühepalju. Täpselt sama on ka postiteenusega. Kas saata kiri Viimsist Tallinna kesklinna või saata kiri Viimsist Võrru, maksab see ikka ühepalju. Nii on pidanud ka Elektrilevi täna tegema ja seda tellimust me täidame edaspidigi. Kindlasti võib algatada ka diskussiooni. Täna on Viimsi koos Läänemaaga eraldi võrgupiirkond ning jääb eraldi võrgupiirkonnaks veel vähemalt 2-3 aastaks. Me enne lihtsalt ei jõua kõiki vajalikke töid teha, et saaksime selle võrgupiirkonna teistega liita.
Kui oleme võrgupiirkonnad kokku pannud, siis lähtume üle-eestilisest võrdsest kohtlemisest. Et võtame kogu kulu, jagame selle kogu Eestile laiali ning nõnda tekib ka Viimsi inimeste võrgutasu tariif.
See on tulevik. Hetkel on teema see, et Elektrilevi pressiteade, mis käsitleb Imatra Elektri ostu, väidab selgelt et võrgutasu Viimis ja Läänemaal alaneb 12%. See väide tekitas Viimsilaste Facebookis elavat diskussiooni. Võrreldes kehtivaid võrgutasusid K1 ja K2 tarbijagruppides, tekib teistsugune pilt. Kas peaksite ikkagi möönma, et täna on võrgutasu eratarbijatele Viimsis soodsam kui mujal Elektrilevi võrkude eratarbijatele?
Olen täiesti nõus, numbrite ja faktidega ei saa vaielda. Imatra on täna kujundanud erinevate pakettidega erinevaid tasusid ja see ongi võrguettevõtte vabadus. Kuid võrgutasusid kujundav Konkurentsiamet ei vaata mitte konkreetseid võrguettevõtte pakette, vaid vaatab nende pakettide tervikut. Ning vaatab ka seda, et keegi ei teeks väga ebamõistlikke pakette. Elektrilevi tahab liikuda selles suunas, et püsitasu komponent järjest suureneks. Loogika on selline, et nii nagu kunagi maksime interneti kasutamise eest minutipõhiselt dial-up teenusena või mobiilis internetti kasutades megapõhiselt, siis täna oleme jõudnud kuumaksete põhiste pakettideni. Elektrivõrgus on täpselt sama loogika. Meie kulud sõltuvad väge vähe sellest, kui palju klient konkreetselt kilovatt-tunde tarbib. Meie kulud sõltuvad hoopis sellest, millise võrgu me kliendini välja ehitame. Seepärast on ka püsitasu äärmiselt loogiline.
See on kena tulevik ja jään ootama täpset infot oleviku kohta. Teine küsimus on investeeringud. Kuna Imatra Elektri eelkäija Fortum Elekter on omal ajal teinud Viimsi ja Läänemaa võrkudesse märkimisväärseid investeeringuid, siis ilmselt vastab tõele, et Imatar Eleketer pole viimastel aastetel enam olulisi investeeringuid lisaks teinud. Konkurentsiameti poolt tehtud elektrivõrkude varustuskindluse analüüs, mida väljendatakse SAIDI indeksiga, toob välja, et Fortum ja Imatra on aasatel 2005 – 2016 teinud siinsetesse võrkudesse nende varustuskindlus tõstmiseks tulemuslikke investeeringuid. Millesse kavatseb Elektrilevi täiendavalt selles võrgupiirkonnas investeerida?
Kavatseme investeerida infosüsteemidesse. Nõustun, et just Fortum on varasemalt Viimsisse teinud suuri investeeringuid varustuskindluse tagamiseks. Need investeeringud teenivad viimsilasi 20 – 40 aastat. Ei pea muretsema, et Viimsis muutub elektrivõrgu omaniku vahetusega midagi halvemaks. Vaatame, kus on vaja teha kriitilisi töid ja teeme need ära.
SAIDI oma olemuselt on selline mõõdik, et kui võrrelda Viimsit, Tallinna kesklinna, Piritat, Lasnamäed ja Mustamäed, siis see number ongi olemuselt teistsugune kui näiteks Saaremaal Sõrve poolsaarel. Seal on hajaastustus, puud kukuvad liinidele, tormid on tugevamad. Kui Viimsis on enamik võrke maa all ning tiheasustus, siis ongi SAIDI oluliselt parem. Elektrilevi arvutab täna oma SAIDI-t Eesti peale kokku ning Imatra arvutas Viimsi pluss Läänemaa (ca 50% kliente Viimsis, 1/3 Haapsalus ning ülejäänud maapiirkondades). Seevastu on Elektrilevi võrgud igal pool ka väljaspool suuremaid linnu. Seega mõjutavad SAIDI-t geograafia ning liinide paiknemine.
Tulebki möönda, et just Fortum Elekter ongi need Viimsis postiide otsas olnud liinid suuresti maa-alustesse kaablitesse viinud. Ka kaugloetavatesse arvestitesse on investeeringud tehtud. Kuhu siis Elektrilevi kavandab täiendavalt investeerida?
Paremaks on vaja teha e-teeninduse keskkonda. Elektrilevi liigub selles suunas, et üha rohkem saaksid inimesed vajalikke toiminguid teha veebis iseteeninduses. Tahame luua infosüsteemi, mis võimaldaks hõlpsasti eramute või suvilate võrku liitumise soovi korral kaardirakendusest vaadata, kui palju tuleb maksta ning kui palju on võimalik ampreid saada.
Kindlasti jätkame Viimsis olevatesse võrkudesse investeerimist. Kuigi see on ka optimeerimise koht, sest mida rohkem investeerida, seda kõrgemaks kujuneb tulevikus võrgutasu. Lähtume investeeringute tegemisel riskianalüüsist, mis näitab kätte nii investeeringute tegemise kui tegemata jätmise mõjusid.
Kas investeeringud toovad pikemas vaates kaasa Viimsis võrgutasude suurenemise?
Investeeringud tulevad, et tõsta klienditeeninduse taset. Et paljud tegevused oleks võimalik teha ära iseteeninduses. Imatra kasutab täna teistsuguseid kaugloetavaid arvesteid kui Elektrilevi mujal Eestis. Läheb paar aastat, et neid süsteeme omavahel integreerida.
Kuid Viimsi võrgutasud ei hakka otseselt just nende investeeringute tõttu tõusma. Võrgutasusid hakkame üle Eesti kujundama selliselt, et kõik tehtavad kulud jaotatakse võrdselt ära kõikide klientide vahel.
Riigiettevõttena on ilmselt Elektrilevi võrgutasude kujundamisel oma roll ka poliitikutel. Ikka on olnud erakondi, kes enne valimis on lubanud elektri hinda alandada ning võrgutasude muutmine on üks neist hoobadest…
Konkurentsiamet kontrollib kõikide võrguettevõtete võrgutasusid. Ei julge öelda, et Konkurentsiamet kuidagi poliitilist tellimust täidab.
Elektrilevi on viimastel aastatel vähendanud võrgutasusid kuni 17%. Kindlasti on meie omaniku ootus olnud selleks üks põhjus. Näiteks kui Soomes müüdi osad võrgud Kanada pensionifondile, kelle eesmärk oli teenida investeeringult võimalikult suurt tootlust, siis võrgutasud hakkasid tõusma.
Elektrilevi eesmärk on investeerida mõistlikult, et võrgutasud kasvaksid nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Tulevikus võrgutasu enam allapoole tuua ei saa, samas tahame selle kasvu hoida madalamal tarbijahinnaindeks tõusust.
Mis viimsilaste jaoks hakkab lähiaastatel muutuma seoses Imatra üleminekuga Elektrilevile?
Viimsilased ei pea hetkel mitte midagi tegema. Loodame Konkurentsiametilt saada loa tehinguks järgmise poole aasta vältel. Pärast tehingu reaalset lõpuni viimist muutub Imatra Elekter Elektrilevi tütarettevõtteks. Kõik jääb esialgu toimima nii nagu praegu, kuid muutused hakkavad järk-järgult toimuma ettevõtete ühendamise protsessis. Vaatame, mis infosüsteemid saab liita ja mis arendusi on vaja teha. Eesmärk on ettevõtted täielikult ühendada 2,5 – 3 aasta jooksul. Inimesi me kohe koondama ei hakka, aga eesmärk pikemas perspektiivis on ikkagi leida sünergiat.
Tavatarbijate jaoks toimuvad kõik muudatused automaatselt. Saame viimsilastele lubada, et täna kehtivad võrgutasud järgmise 2,5 – 3 aasta jooksul ei muutu.
Küsis: Ivo Rull.
*Täpsustus pärast intervjuud: Kahjuks meie ikkagi neid andmeid hetkel Imatra Elektrist ei saa. Eelnevalt vajalik koondumisluba Konkurentsiametilt.
Loe samal teemal:
„VÕRDLUSTABEL: vaata Elektrilevi ja Imatra võrgutasusid tüüpklientide lõikes“
„JUHTKIRI: Elektrilevi ei räägi võrgutasudest selgelt“
„Mihkel Härm: Elektrilevi võrgutasu on 11,7% väikesem kui Imatra Elektril“
Viimsi Uudised
Jaga: