Küsimus pole selles, kas (väike)ettevõtlus Viimsis on võimalik – loomulikult on, nagu igal pool mujalgi. Sisuline küsimus on, kas meie tänased ootused ettevõtluse arengule Viimsis vastavad tegelikkusele.
Ühelt poolt ei saa vald ettevõtteid otseselt toetada, sest me tahame, et avalik võim ei sekkuks ettevõtlusesse. Teiselt poolt saab vald kaudselt luua tingimused, mis ettevõtete arengut toetaksid.
Põhjus, miks ettevõtluse üle arutlen, on seotud Viimsi uue üldplaneeringuga, mida kiirustades tahetakse 14. oktoobril vastu võtta.
Täna vaatlen üldplaneeringu seda osa, kus räägitakse uutest ärivõimalustest. Praeguse seisuga paistab, et peamiselt on kõne all büroopindade ehitamine.
Planeeritavatele aladele oleks lubatud ehitada kuni 4-korruselisi hooneid, millest 40% on elamufunktsiooniga. Koos elamutega hakkaksid koos eksisteerima büroopinnad. Siin tekib küsimus: kas elamud loovad büroopindadele lisandväärtust? Juba olemasolev kogemus Viimsis näitab, et see ei tähenda automaatset edu. Elamuehituse osa on vajalik selleks, et katta arenduskulud, sest võib eeldada, et ainult äripindade arendus alginvesteeringut tagasi ei too.
Tõsi, büroode kõrval võivad tegutseda ka toitlustusasutused, poekesed, ilusalongid või muud vaikse müratasemega ettevõtted, sest tööstusettevõtted sellises keskkonnas üldjuhul ei toimi. Üldplaneering ei anna vastust küsimusele, millised ärid peaksid siia tulema ja kuidas nad siin hakkama saavad. Uue üldplaneeringu liiklusuuring eeldab, et 50% loodavatest töökohtadest hõivavad viimsilased ja 50% mujalt tööle tulijad. Kuid kas selline eesmärk on realistlik, jääb küsitavaks.
Praegune seis Viimsi kinnisvaraturul näitab, et büroopindade nõudlus on küllastunud ja klassikalised bürooruumid ei ole enam ihaldusväärsed.
Lisaks segakasutusega piirkondades, kus elamud ja äripinnad paiknevad koos, piiravad äritegevust mitmed tegurid:
- suured sõidukid ei pääse kitsastel tänavatel hõlpsasti ligi ega ole elamute ümber turvalised ning oodatud;
- parkimiskohti jagub vaid piiratud hulgal;
- heli-, lõhna- ja tolmupiirangud võivad välistada teatud tegevused;
- segakasutus nõuab sageli eriloa või planeeringu muudatust, mis on aeganõudev ja kulukas;
- elanike ootused oma kodu ümbruse osas ei pruugi kattuda äride tegevusega;
- puudub piisav nähtavus ning inimeste liiklus, et äridesse spontaanseid külastajaid meelitada
Piirangud tähendavad ka seda, et rendihinnad kujunevad väikeettevõtete jaoks kõrgeks, huvi turul on piiratud ja sobivad on ainult teatud tüüpi väikeärid.
Viimsi head ja vead äride vaates
Viimsi on väikeettevõtjale keeruline keskkond: enamasti on vajalik stabiilne kliendivool, kuid seda pole siin alati piisavalt. Kui kliendivool pole pidev, jäävad rendikulud liialt kõrgeks. Viimsi on vald, mitte linna keskus, ja on seetõttu killustunud.
Äritare on hea näide sellest, et väikesed ärid ei suuda end siin püsivalt sisse seada. Samal ajal kurdavad kohalikud, et söögikohtade valik on nigel, kuid teiselt poolt pole neis külastajaid piisavalt, et pikemas perspektiivis äri ellu jääks.
Kindlasti on Viimsis võimalusi ja nõudlust äripindade osas, kuid need peavad olema planeeritud ja kohandatud nõnda, et arvestaks piirkonna eripärasid.
Minu arvates oleks mõistlik võtta hetk, et arutada, millist Viimsit me tegelikult tahame. Kas eelistame mõnusat aedlinlikku miljööd või äri- ja bürooparke? Ehk oleks tark kaasata elanikud, ettevõtjad ja arendajad juba algfaasis, et kujundada parim võimalik versioon Viimsist?
Kindlasti on Viimsis võimalusi ja nõudlust äripindade osas, kuid need peavad olema planeeritud ja kohandatud nõnda, et arvestaks piirkonna eripärasid. Nii potentsiaalsete klientide arvu, ligipääsetavust, parkimist ning segakasutuse ja üldplaneeringuga kaasnevat keskkonda. Kiirustades võivad eesmärgid ja ootused jääda ebarealistlikuks ning üldplaneering ei pruugi oma eesmärki täita.
Väikeettevõtja Inger Udeküll kandideerib Viimsi vallavolikokku Kogukondade Viimsi nimekirjas.
Loe samal teemal:
„ANDRES JAANUS/TANEL OJANG: lahkuva võimuliidu koostatud üldplaneering on toores“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: