Loomulikult on Viimsi vallavõim teinud palju head ning kohalikele elanikele meelepärast.
Oleks tõesti raske mitte olla üle keskmise tubli, kui aastas on kasutada üle 40 miljoni euro. Ja vallamajas tööl üle saja ametniku ning teist samapalju veel vallale kuuluvates äriühingutes.
See, kuidas tänane vallavõim on tervikuna toime tulnud, tuleb pigem välja üldises vaates. Nii teame 2019. aasta kevadel läbi viidud viimsilaste rahulolu-uuringust, et ei valla planeeringute ega elanike kaasamisega pole vallavõim eriti hästi hakkama saanud. Pärast selliste tulemuste selgumist pole ka iga-aastasena lubatud rahulolu-uuringut tänaseni enam korraldatud.
Tänavuse aasta alguses avalikustatud Haabneeme uue üldplaneeringu eskiis on saanud niipalju kriitikat, et praegune vallavõim ei tahagi sellega enam eriti tegeleda. Parandusettepanekuid oodatakse oktoobri lõpuni, kui tänased otsustajad on juba ilmselt vahepeal toimuvatel valimistel välja vahetatud. Ilmselt siis tulebki praegune eskiis kui lootusetu praak tagasi võtta ning alustada nii Haabneeme kui tervikuna kogu Viimsi planeerimise protsessi uuesti. Nõnda, et uutes üldplaneeringutes kajastuksid süsteemselt ja tasakaalustatult nii elanike kui ettevõtjate vaated.
2017. aastast valda juhtinud võimuliit on olnud omapärane ebaõnnestuja.
Isegi kui tegema on hakatud kogukonnale häid ja vajalikke asju, on nende teostus sageli välja kukkunud kellegi erahuvides või üle kivide ja kändude.
Olen suur raamatusõber ja heas raamatukogus on mulle alati meeldinud tööd teha. Kahtlemata on Viimsi raamatukogu ruumid tänasel rendipinnal esinduslikud ja avarad. Aga need lähevad rendiperioodi vältel kokku maksma rohkem kui vallale kuuluva raamatukoguhoone ehitamine maksnuks. Mitte keegi raamatukogu diili sepistajatest pole vallarahvale selgitanud, mis saab raamatukogust ja raamatutest siis, kui rendileping lõppeb?
Olen noorema mehena pisut tegelenud surfamisega ja toetaksin heameelega mõistlikke lahendusi Viimsis surfi edendamiseks. Tänane vallavõim millegipärast pingutas tublisti selle nimel, et surfiklubi saaks rajatud Haabeneeme ranna ühte kõige kivisemasse kohta. Kus pole varem surfareid nähtud ning kus neid pole eriti näha nüüdki. Kohalikud elanikud küll pakkusid välja mõistliku alternatiivi panna klubihoone püsti pisut eemale, kuid vallavõimu hääletusteerull volikogus lihtsalt sõitis sellest ettepanekust üle. Samas Rohuneeme teele Pandju lähistele, kus on surfarite lemmikpaik, pole vald lasknud surfiklubi rajada.
Minu meelest on ka disc-golf igati meeldiv spordiala. Arusaamatuks jääb, miks lubati Viimsi seni ainus disc-golfi rada ehitada otse põlismetsa? Kus maha tuli võtta hulk elujõulisi puid, rada kipub enamuse hooajast muutuma liiga poriseks ning puud raja kõrval saavad pidevalt uusi kahjustusi. Viimsis on mitmeid kohti, kus saaks disc-golfi harrastada nõnda, et mängijatel oleks parem ning ka looduskeskkond oleks paremini hoitud.
Toetan kahe käega mõtet, et Viimsi kortermajade toasooja hind võiks olla sealsetele elanikele võimalikult taskukohane. Kindlasti polnud aga kõige targem valla poolt lubada võimaliku hinnavõidu nimel Viimsi soojatootmises monopoli omaval Advenil ehitada katlamaja potentsiaalsele valla keskplatsile ning kortermajadest vaid paarisaja meetri kaugusele. Tean, et tänane vallavõim isegi kaalus 2018. aastal Adveni plaanide peatamist. Ent mingil põhjusel, mis kindlasti ei lähtunud elanike soovidest, lasti sellel korstnal ja katlamajal siiski kerkida.
Igati tore, et vald saab Artiumi näol lõpuks korraliku saali erinevateks etendusteks ja kontsertideks. Rääkimata noorte huvitegevuste korraldamiseks valda kaasaegse hoone lisandumisest. Üpris nõutuks teeb aga selle kultuuritempli rajamine ehituslikult keerulisele ja kitsale kinnistule klindiastangu jalamil. Kuigi üle tee asub vallale kuuluv suur maatükk, siis ettepanekut Artium sinna teha kuulda ei võetud. Öeldi, et sealsele vallamaale tuleb hoopiski Tammede park. Seda parki ei ole tehtud, küll aga tehakse üle tee Artiumile nüüd autoparklat, sest klindiastangu alla see ära ei mahuks. Algselt planeeritust on Artiumi ehitamise maksumus oluliselt kasvanud ning hoone kasutuselevõtt venib aastajagu.
Miks nii, selles pole tahetud viimsilastele avatult rääkida. Aga ehitusinsenerid vangutavad päid – sellises kohas nii suure hoone tegemine on seotud mitmete riskidega.
***
Loetelu juhtumitest Viimsis, kus „taheti kõige paremat, aga välja kukkus nagu alati“, võiks veelgi jätkata. Ent tegelikult saab ja tuleb teha õigeid asju õigesti. Eeldused selleks loob erinevate arengukavade ning projektide kogukonnaga eelnevalt sisuliselt, avatult ja põhjalikult läbi arutamine.
Ivo Rull on Kogukondade Viimsi esindaja vallavolikogus.
Viimsi Uudised
Jaga: