Eestis on hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama kohtumenetlustele, mille aluseks on SLAPP ehk vaigistushagid.
SLAPP on lühend USA õigusruumist pärit mõistest Strategic Lawsuit Against Public Participation ehk otsetõlkes strateegiline kohtuasi üldsuse osalemise vastu.
Advokaat Karmen Turk on pakkunud välja SLAPP-ile suupärasema eestikeelse vaste – vaigistushagi.
Vaigistushagide puhul on reeglina tegemist tsiviilhagidega, mis on suunatud mõne ajakirjaniku, meediakanali, ühiskondliku orgranisatsioonid või kodanikuaktivisti vastu. Vaigistushagide sisuline eesmärk on kostjaid hirmutada ja lõpuks vaigistada, kulutades nende ressursse. Näiteks esitades suuri kahjuhüvitamise nõudeid või pikendades tahtlikult kohtumenetlust.
Formaalselt haakuvad need hagid mõne avalikus debatis kasutatud väite, hinnangu või metafoori külge, milled puhul hagejad väidavad olevat endal tekkinud “hingelisi üleelamisi”, stressi, moraalseid kannatusi vmt.
Samuti väidavad hagejad, et kahjustatud on nende head nime või mõne organisatsiooni mainet.
Reeglina esitakse vaigistushagi kohtueelses menetluses kostajatele ülepaisutatud kahjunõuded, mis on Eestis praegusel ajal vähemalt 5-kohalised summad. Ning samas väljendatakse valmidust kompromissiks ehk “leppimiseks” ka 4-kohalise summaga.
Kui kostjad, kes on kasutanud oma sõnavabadust tavalisest reljeefsemalt, taolise “kompromissiga” ei nõustu, alustavad vagistushagi esitajad kohtumenetlust. Vaigistushagi menetlustes on hagejad varmad maksimeerima oma õigusabi kulusid. Kuna Eestis on advokaatide tariifid vahemikus 120 – 220 eurot tunnis, pole hagejatel mitte mingi kunst paisutada juba esimeses kohtuastmes õigusabide summasid suurusjärku 5 000 – 15 000 eurot.
Juhul, kui esimese astme kohus peaks vaigistushagi menetluses määrama kostjale näiteks 300 – 600 euro suuruse karistuse, lisandub selle ka nõue korvata hageja mitmetuhandelised õigusabi kulud. Rääkima kostja õigusabi summadest, mis jäävad tema enda kanda.
Seega saab vaigustushagiga juba esimes kohtuastmes tekitada kostjale finantskoormuse, mis võrdub Eestis keskmise ajakirjaniku poole aasta palgaga.
Juhul, kui kostjad otsustavad vaigistushagi lahendid edasi kaevata, tuleb neil juba üksnes riigilõivu maksta vähemalt pooltuhat eurot. Samuti lisanduvad appellatsioonmenetluse õigusabi kulud.
Kohtumenetlused võivad esimeses kohtuastmes kesta aastaid ning lõplik lahendi saamiseks Riigikohtus võib kuluda 3 kuni 5 aastat. Kogu selle perioodi peavad vaigistuhagi surve all olevad kostjad arvestama võimalusega, et neid võib lõppekokkuvõttes tabada mitmekümne tuhande eurone kahju.
Euroopa Liidu raportitest tuuakse välja, et SLAPP- hagide iseloomulik joon on juriidilise protseduuriga hirmutada, väsitada ja kulutada kostjate rahalisi ja psühholoogilisi ressursse.
Praegu on Euroopa Liidus on ettevalmistamisel nö anti-SLAPP direktiiv ehk Euroopa Liidu meetmed ajakirjanike ja õiguste kaitsjate vastu suunatud kohtuvaidluste kuritarvitamise vastu. Sellest saab lähemalt lugeda SIIT. Kel huvi veelgi sügavamale kaevuda, leiab erinevaid SLAPP-juhtumeid käsitlevad Euroopa Liidu raportid SIIT.
Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, kes läbi viimas uurimust vaigistushagide praktikast Eesti meedia- ja õigusruumis, on intervjuus ERRile toonud välja järgmist: “Eestis on ka olemas SLAPP ehk Strategic Lawsuit Against Public Participation. See on suunatud igasuguste avalike kõnelejate vastu: ärimehed annavad neid kriitiliselt käsitlenud ajakirjaniku või mõne avalikult olulisel teemal arvamuse avaldaja kohtusse isegi siis, kui neil on väga väike lootus võita.” (err.ee 23.09.23).
Eesti edu aluseks on olnud olulisel määral ka sõnavabadus ja meediavabadus. Neist väärtustest ei tohiks lasta õigussüsteemi kuritarvitajatel üle rullida.
Loe samal teemal:
“Ajakirjanduse professor: võim peab ikka ajakirjandust natuke kartma”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: