Viimsi ettevõtja kasvuga võivad kaasneda uued ruumid, suuremad püsikulud jms. Vaata, mida enne investeeringut ja rahastuse valikut läbi mõelda.
Viimsis tegutseva ettevõtte kasv võib olla üsna nähtav. Näiteks väike kabinet muutub kitsaks või tekib vajadus suurema lao, töökoja või teeninduspinna järele. Mõne ettevõtte puhul tähendab kasv ka rohkem töötajaid ja rohkem autosid.
Uus pind on aga palju enamat kui paar lisaruumi. Koos sellega muutuvad ka ettevõtte püsikulud ning raha liigub teistsuguse rütmiga.
Kui praegune pind jääb väikseks
Ettevõtte kasvades on tavaliselt kolm võimalust: kolida suuremale pinnale, rentida juurde ruume või proovida olemasolevates tingimustes veel mõnda aega hakkama saada.
Näiteks võib kümne töötajaga ettevõte olla seni saanud hakkama 80-ruutmeetrises kontoris, kuid uute inimeste lisandumisel muutub ruumipuudus juba töökorralduse probleemiks. Samal ajal ei pruugi 150-ruutmeetrine pind tähendada lihtsalt suuremat üüri. Lisanduvad kommunaalid, sisustus, internet, koristus, parkimine ja võimalikud ümberehitustööd.
Seetõttu võiks enne kolimist arvutada välja uue pinna kuukulu, mitte piirduda ainult kuulutuses oleva ruutmeetrihinnaga.
Oma pind või üür?
Ettevõtte jaoks võib oma äripinnal olla pikaajaline väärtus, kuid ost tähendab ka seda, et korraga tuleb mängu märksa suurem summa.
Kui sobiv pind on leitud ja ettevõte soovib selle välja osta, võib ühe võimalusena kaaluda ärikinnisvara rahastuse lahendusi. Siin tuleb vaadata lisaks kuumaksele ka sissemakset, intressikulu, tagatisi ja seda, kui pikaks ajaks ettevõte sellesse asukohta jääda plaanib.
Viimsi puhul võib asukoht olla ettevõtte jaoks ka otseselt äriline küsimus. Kui kliendid ja töötajad liiguvad peamiselt Tallinnast Viimsi suunas, võib hea ligipääs olla osa ettevõtte väärtusest. Teisalt ei ole kallimal pinnal mõtet ainult asukoha pärast, kui suurem kulu ei too ettevõttele tegelikku kasu.
Käive kasvab, aga raha on ikka puudu
Oletame, et Viimsi ettevõte saab uue kliendiga 30 000 euro suuruse tellimuse. Tellimuse täitmiseks tuleb osta 12 000 euro eest materjali ja maksta tööjõukulud. Klient tasub arve alles 30 päeva pärast töö üleandmist.
Paberil on tegemist hea müügiga. Rahavoos tekib aga vahe: ettevõte peab enne kliendi makset oma kulud ära kandma.
Sellistes olukordades võivad kõne alla tulla käibevahendite rahastus. Enne nende kasutamist tasub läbi arvutada, kui suur puudujääk tegelikult tekib, kui pikaks ajaks raha vaja on ja millal eeldatav laekumine kontole jõuab.
Vaata ka kehvemat kuud
Kasvule mõeldes on lihtne teha arvutused selle järgi, et müük jätkub samas tempos või suureneb. Tegelik ettevõtlus on harva nii sirgjooneline.
Enne uue pinna võtmist võiks vaadata näiteks viimase 12 kuu rahavoogu ja küsida, kuidas ettevõte saaks hakkama siis, kui mõni suurem klient maksab tavapärasest hiljem või müük langeb mõneks kuuks.
Kui uus kontor või äripind lisab ettevõtte püsikuludele näiteks 2500 eurot kuus, tähendab see aastas 30 000 eurot lisakulu enne muid väljaminekuid. Selline number annab palju parema pildi kui lihtsalt „uus pind maksab 2500 eurot kuus“.
Kasv ei pea tähendama kõige suuremat võimalikku sammu
Mõnikord on mõistlik kolida kohe suuremale pinnale. Teinekord piisab ühest lisaruumist või väiksemast laost. Eriti väikese ettevõtte puhul võib järkjärguline kasv olla rahaliselt lihtsam. Kui töötajate arv suureneb ja tellimusi tuleb juurde, saab ka ruume vastavalt vajadusele laiendada.
Enne suuremat investeeringut tasub seega vaadata kolme asja korraga: mida ettevõte praegu vajab, kui palju uus lahendus kuus maksma hakkab ja kas rahavoog kannatab selle kuluga välja ka nõrgemal kuul.
Viimsi ettevõtja jaoks ei ole kasv ainult suurema pinna leidmine. Hea kasv tähendab ka seda, et pärast investeeringut jääb ettevõttele piisavalt hingamisruumi igapäevaste kulude katmiseks. Kui ees on suurem ruumi- või käibevahendite investeering, tasub enne otsust võrrelda erinevaid rahastusvõimalusi ja vaadata, milline lahendus sobib ettevõtte rahavooga kõige paremini.
Tunnuspilt: Tima Miroshnichenko (pexels.com)
Viimsi Uudised
Jaga:

