Valimiste põhiküsimuse sõnastamine ning sellele kõige ootuspärasema vastuse pakkumine tähendab erakonnale vähemalt poolt võitu.
Lähimineviku kõige ilmekam näide pärineb 2015. aasta Riigikogu valimiskampaanias. Toona otsustasid IRLi strateegid, et kõige tähtsam küsimus on Eesti inimestele majanduslik hakkamasaamine. Ning tellisid oma esinumbriks olnud Juhan Partsile videoklipi, kus too dotseeerivalt kanamunadel näitel õpetas supermarketi kassapidajale isamaalist poliitökonoomiat.
Seevastu Reformierakonna spindoktorid otsustasid pärast 2014. aastal Venemaa poolt Krimmi annekteerimist, et Eesti inimestele läheb kõige rohkem korda ikkagi julgeolek. Nad värbasid oma valimisnimekirja mitu kindralit ja lasid esinumbriks olnud Taavi Rõivasega lennuväljal ülesvõetud klippi animeerida NATO hävitajate ülesõidu.
Nendel valimistel osutus võitjaks Reformierakond 30 mandaadiga (võrreldes 2011. aasta valimistega 3 vähem), IRL sai aga vaid 14 mandaati (võrreldes 2011. aastaga 9 vähem).
Ka käimasolevas valimiskampaanias on need kaks teemat võtmetähtsusega. Jätkuvat sõda Ukrainas ei saa eirata ükski erakond. Ühtlasi peab iga valimistele minev partei koostama detailse programmi energiamajanduses lahenduste pakkumiseks. Mis omakorda haakub galopeeriva inflatsiooni, tõusva pankrottide ja töötuse laine ja paljude muude majandusmuredega.
Seekord pole vaja parteidel vaielda, mis on nende valimiste põhiküsimus. Tuleb vaid suurelt ja punaselt ühiskondlikku õhustikku valijaskonna närvilõpmetega juba kirjutatud küsimustele pakkuda parimad võimalikud lahendused.
Täpselt nii tegigi käimsolevas kampaanias Reformierakond, kes tuli käesoleval nädalal välja oma valimisloosungiga “Kindlates kätes Eesti!”. Võimupartei ütleb sellega peamiselt kahte asja. Esiteks, et eeloleval talvel tekkivate kriiside kõige usalduslikumad haldajad on nemad. Teiseks seda, et Reformierakonna võimul püsimine pakub ühiskonnale kõige suuremat turvalisust ja stabiilsust. Ehk mingeid mingeid reforme polegi vaja, tuleb vaid tagada reformija nime kandva parteid võimul püsimine.
Põhiküsimus(t)e ümber toimuv debatt ja kommunikatsioon saab määravaks valimisvõidu nimel käivas heitluses suuremate parlamendiparteide vahel. Valimiskünnise piirimail olevaid erakondi või parlamenti alles pürgivaid uustulnukaid võib aga oluliselt aidata hästi sõnastatud loosungisse kokku surutud alaküsimus.
Nii jõudis 2015. aastal parlamenti Vabaerakond oma poliitikategemise inimestest võõrandumise teemaga, mida väljendati loosungiga „Aru pähe!“.
2007. aasta murdis valimiskünnisest üle Erakond Eestimaa Rohelised, kes tekitas küsimuse „Kas tuul või tuum?“ ning tõstis oma lipukirjaks „Uus energia“.
Samal 2007. aastal tegid tugeva soorituse ka sotsiaaldemokraadid, kes tõstatasid ühiskonnas varjatud korruptsiooni teema ning pakendasid selle efektsesse loosungisse „JOKK jätta!“.
2003. aastal tegi ülipopulistliku ja eduka kampaania erakond Res Publica, kes formuleeris põhiküsimuseks ausa riigivalitsemise ning serveeris rahvale lööklauset „Vali kord!“. Selle slogani mitmetähenduslikkus osutus ühtlasi ka prohvetlikuks, sest võimalust teist korda Res Publica toetuseks parlamendivalimistel hääletada ei tulnud enam kunagi. Põhjuseks selle erakonna kiire mainekaotus ning seetõtt Isamaaga liitumine.
Ebaõnnestujatest saab hilisminevikust välja tuua erakonna Eesti 200, kes püüdis 2019. aasta parlamendivalimistel tekitada pika plaani retoorikaga debatti Eesti tulevikust, ent jäi alla valimiskünnise. Ka möödunud kolme ja poole aasta vältel pole Eesti 200 suutud oma pikka plaani usutavalt ja arusaadavalt kommunikeerida.
Kokkuvõttes on õigesti ära tabatud valimiste põhiteemal sõnumite oskusliku varieerimisega võimalik jõuda potentsiaalselt suurima võimaliku valijaskonna teadvusse. Ning saavutada plõks paljude kõhklejate mõtlemises, mis paneb nad seekord eelistama just seda kindlat erakonda või programmi.
Kui see plõks on toimunud, siis küllap valija leiab omale meelepärase kandidaadi just talle lähedase partei nimekirjast. Kui plõksu ei toimu, jätab valimisõiguslik kodanik sageli üldse hääletamata. Või annab oma ainsa ja harukordse hääle ära juhuslikult teda tabanud plakatinaeratuse või kaubanduskeskuse esisel pihku surutud pastapliiatsi eest.
Tunnusfoto: kollaaž valimisloosungitest.
Järgmine osa Ivo Rulli e-raamatust „Populismi võidukäik“ ilmub laupäeval 29. oktoobril.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: