Tammneeme ja Randvere külade piiril asub mere ääres ligi 14-hektariline kinnistu, mida täna tunneb enamik viimsilasi Tammelaane detailplaneerigu järgi.
Meenutan kokkuvõtlikult viimasel kümnendil selle selle piirkonna üle toimunud vaidlusi ning kohtuprotsesse.
Kui perekond Vooglaid antud kinnistu kunagi ostis, oli maa sihtotstarbeks märgitud puhkeotstarbeline maa. See tähendab, et peale selleks sobinduvate tegevuste (matkamine, tervisesport, kalastamine vmt) tarbeks kergehitiste rajamise ei tohiks sellele maatükile midagi muud planeerida või ehitada. Samuti kehtib kinnistu eraomanikule nõue tagada sellega külgneva mereäärse kallasraja avalik kasutamine.
Kuigi Märt Vooglaid oli kõiges eelnevast vägagi teadlik, otsustas vald tema abikaasa Riina Vooglaidi firma Tammlaane Kodu OÜ kasuks algatada 2015. aasta jõulude eel Tammelaane detailplaneeringu.
Märt Voogalaid oli pikka aega Viimsi võimuliitu kontrolliva Reformierakonna kohaliku rakukese juht. Lisaks suutis ta kohati meeleheitlike sammudega tagada omale Viimsi volikogu eelmises koosseisus (2017 – 2021) asendusliikme staatuses püsimise. Samuti oli ta pikka aega ka volikogu maa- ja planeerimiskomisjoni esimees. Just see komisjon menetles muuhulgas ka Tammelaane DP-d.
Tammelaane DP oli algusest saati vastuolus nii Viimsi valla üldplaneeringuga ka rohevõrgustiku teemaplaneeringuga. Arendaja esialgne soov oli planeeringuala jagada 18-ks kinnistuks, planeeringu menetluse käigus kahandati kinnistute arvu 9-ni.
Ka 9 kinnistu loomise ning nendega kaasnevate teede ning muu taristu rajamisega kaasnes terav konflik avalike huvide ning loomade vabaks liikumiseks ette nähtud rohekoridoriga. Seda väljendasid planeerimise kehtestamise eel Tammneeme ja Randvere külade elanikud mitmetes kirjalikes pöördumistes vallavalitsusse ja rahandusministeeriumi (kes tegeles toona ka omavalitsuste üle järelevalve teostamisega).
Reformierakondlik võimuliit toetas igati
Viimsi vallavalitsus menetleb sageli detailplaneeringute algatamisi väga pikalt. Enamasti lükatakse üldplaneeringuga vastuolus olevad detailplaneeringu algatamise taotlused tagasi. Perekond Vooglaidi Tammelaane DP-ga läks aga kõik teisiti. Vallaametnikud on antud planeeringu avalikel aruteludel asunud selgelt arendaja huvide kaitsmisele ning jätnud arvestama enamiku kogukonna esitatud vastuväidetest.
Kogukonna initsiatiivil hakkasid 2020. aasta varakevadel isegi mitmed võimuliidu saadikud kahtlema Tammelaane DP seaduslikkuses ja eetilisuses. Tekkis võimalus, et planeeringu kehtestamise toetuseks ei tule volikogus hääled kokku. Selle vältimiseks astus volikogu asendusliige Märt Vooglaid korraks oma kohalt tagasi ning tema asemel asus lühikeseks ajaks telekoomik Kristjan Jõekalda. Korruptsioonivastase seaduse järgi ei oleks saanud Märt Vooglaid ise Tammelaane DP kehtestamise poolt hääletada.
28. aprillil 2020 kehtestatigi volikogus hääletusega 9 poolt ja 8 vastu Tammelaane DP. Poolt hääletasd Riina Aasma, Tanel Einaste, Kristjan Jõekalda, Valdur Kahro, Siim Kallas, Taavi Kotka, Urve Palo, Raimo Tann ja Jan Trei. Vastu hääletasid Ants Erm, Raivo Kaare, Mari-Ann Kelam, Oliver Liidemann, Taivo Luik, Ivo Rull, Madis Saretok ja Hannes Võrno.
Mõne aja pärast Kristjan Jõekalda taandas end volikogu tööst jällegi ning taas võttis koha sisse asendusliige Märt Voogalaid.
28. aprilli volikogu otsuse peale esitasid vaide Tammneeme külaseltsi juhatuse liige Andres Jaanus ning Randvere külaseltsi juhatuse liige Märt Puust. Esmalt ei tahtnud see vaie kuidagi jõuda valla dokumendiregistrisse. Aga pärast täpsustavaid päringuid sai dokument siiski registreeritud.
Seejärel saatis volikogu esimees Taavi Kotka vaide esitajatele formaalsetel põhjendustel tagasi. Kui järgmisel volikogu istungil Kogukondade Viimsi esindajad siiski nõudsid vaide arutamist, siis Kotka avaldas arvamust, et tegelikult ongi hea, kui kogukondade esindajad lähevad hoopis kohtusse. Lõpuks ta siiski pani hääletusele ettepaneku, kas vaiet arutada või mitte. See ettepanek lükati võimuliidu häälteenamusega tagasi, kusjuures üheks vastuhääletajaks oli end selleks istungiks taas asendusliikmeks vormistanud Märt Voogalaid.
Järgnevates protsessides kaitses Viimsi vallavalitsus uskumatu visadusega kinnisvaraarendajate huve. Aga ka Andres Jaanus ja Märt Puust olid protsessimisel järjekindlad ega heitunud ka siis, kui kahes esimeses kohtuastmes jäeti nende argumendid sisuliselt kaalumata. Kulukas kohtuvaidluses aitasid neid ka kogukonna liikmete annetused ning veelgi enam moraalne toetus. Lõpuks, 15. detsembril 2022 langetas Riigikogus otsuse, millega tunnistati Tammelaane DP ebaseaduslikuks.
Kohtuliku vaidluse ajal algasid Tammelaane DP arendusala metsa raadamise ning teedeehituse tööd. Selleks vajalikud ehitusload allkirjastas toona valla kommunaalmajandust kureerinud Alar Mik, kes 2021. aasta sügisel astus ka Reformierakonda.
Kohtuotsuse järgselt on Alar Mik püüdnud end avalikkusele esitleda kui Tammelaane DP alal arendustegevuse tegelikku vastast, keda survestasid seal raadamis- ja ehitustöödeks lube väljastama kõrgemad vallaametnikud.
Tänavu juunis teatas Alar Mik kirjas Tammelaane arendajat esindavale advokaadile, et Viimsi vallavalitsus peab üht või teistmoodi Tammelaanes “viima menetluse lõpule mõistliku aja jooksul”.
Lähitulevik näitab, kas reformierakondlik Viimsi võimuliit (sh nn “uued refid”) julgevad välja tulla otsuse eelnõuga, mis lõpetaks Tammelaane detailplaneeringu ning säästaks seal veel säilinud looduse.
Ivo Rull on Viimsi vallavolikogu liige (Kogukondade Viimsi).
Loe samal teemal:
“Poliitilist vastutust taotleval petitsioonil poolsada allkirja”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: