Omavalitsuse finantsoludega keskmisest rohkem kursis oleva isikuna pean õigeks vallakodanikke valgustada tänasest olukorrast ning väljavaadetest.
Esimese kvartali eelarvelaekumiste numbrid on koos, kinnitatud ning kontrollitud. Mis toimub ja kuidas edasi? Tulumaksu laekumine (üllatus-üllatus) ületas prognoositavat mahtu suisa 16,5%-ga. Samas töötava inimese statistiline sissetulek Viimsi vallas kahanes 1882 eurolt 1878 euroni. Marginaalse sissetuleku vähenemise juures vägagi arvestatav laekumise kasv! Selline laekumine saab põhiosas võimalik olla ainult elanikkonna olulise suurenemise arvelt. See, et Viimsi valla elanike tööhõive järsku kolme talvekuuga 15% suureneb, ei ole reaalne.
Olen vallavanemaga nõus – eelarve koostamisel tuleb lähtuda konservatiivsest ettevaatest.
Aga rohkem kui 15% eksimust näitab kas ebapädevust või tahtlikku alaarvestust.
Tegelikult võib iga viimsilane ise näha, mis ülelaekumiste taga on, sest arendus arenduse otsa torkab kogu meie vallas silma. Põhjenduseks tuuakse kümneid aastaid tagasi kinnitatud planeeringuid, mida väidetavalt planeeringu kehtestamisest alates on järjepidevalt ellu viidud.
Paljude arenduste puhul on omanikud ja rahastajad mitmeid kordi muutunud, samuti on oluliselt muutunud detailplaneeringute kehtestamise ajal valitsenud tingimused. Tekib küsimus, et kas ei oleks selliste arenduste puhul otstarbekas enne ehituslubade väljastamist kaaluda keskkonnamõjude uut hindamist?
Jabur on lugeda arendaja reklaami kinnistute müügiks kesk kaitsealust metsa, mis just ostja eramu tarbeks maha võetakse. Enamus viimsilasi on just metsade ning keskkonna pärast siia oma kodu loonud. Rohealade uuring viidi küll läbi, aga rakendus- ega tegevuskava olukorra parendamiseks pole seni tavakodanikule kusagil loetav olnud.
Pärast suve tuleb…
Suvi on kätte jõudnud, ilmad ilusad, aga mõelgem, mida toob homme? Energiakandjate hinnad kasvavad ning tänase seisuga on maagaasi kasutajate tulevik enam kui tume. Süsimust ütleksin.
Esiteks gaasihindade prognoosi ei ole. Ei saa ju prognoosida kauba hinda, kui seda lihtsalt ei ole. Maagaasi hanked on seni luhtunud gaasikoguste nappuse tõttu, aga selle varjamine ning pea liiva alla peitmine edasi ei vii. Läti mahutit sügiseks enam kuidagi täis ei saa.
Teiseks hakkpuidu hankeid tänaseks lukus ei ole. Hakkemüüjad jälgivad viimase hetkeni kütusteturul toimuvat, et hinnakorrektsioon paika saada. Väide, et meil Viimsis on kõik hakkpuidul ja muretseda pole vaja, ei päde. Esiteks tõuseb hakke hind (on juba tõusnud ligi 70%) sügiseks veelgi ja praegusest olemasolevast võimsusest selgelt kogu soojusenergia tarbevajaduseks ei piisa.
Kolmandaks on elekter ainus, mille netotootjaks Eesti vanade (rekitud) jaamade käitamise korral ise oleme. Kui asi tõesti kriitiliseks läheb, siis ehk mõtleb ka valitsus CO2 kvoodisüsteemi ning kuluosa üle MW/ hinnas. Tänane prognoos on 85 eurot/tonn. Kui keegi enda jaoks arvutada tahab, siis ühe (1) MW/h elektri tootmiseks põlevkivist emiteeritakse üks (1) tonn CO2. Maagaasi puhul on vastav emissioon 200 kg ja hakkpuidu puhul 400 kg (ei lähe poliitilise kokkuleppe tõttu maksustamisele).
Milliseid lahendusi kaaluda?
Esiteks soovitan eramajapidamistel, mis maagasi kütteks kasutavad, vaadata üle alternatiivid – ahjud, kaminad, soojuspumbad. Gaasiga läheb asi ainult raskemaks. Ega seadmeid keegi demonteerida soovita, valikute rohkus on alati tervitatav.
Koolide, lasteaedade ja omavalitsuse hallatavad ühiskondlikud hoonete kütmiseks tuleks paigaldada soojuspumbad ning suurendada peakaitse elektrivõimsust. Võimalusel tuleks hädaolukordadeks paralleelselt gaasikateldega paigaldada õlikatlad. Sundõhupõletiga süsteemidel piisab mahuti ning põleti soetamisest. Põletite vahetus kuni 150 kW katlal on kahe tunni töö.
Korruselamutele soovitan praeguse olemasoleva tipukatlamaja (võimsus 3MW) juurde mahutipargi ning lisavõimsuse installeerimine õlikütuste baasil. Teised soojatootjad seda juba teevad ning alternatiivid puuduvad. See eeldab jällegi omavalitsuse survet soojatootjale ning juba täna kriisiplaani väljatöötamist koos ajakavaga.
Sügis tuleb varsti, olgem siis valmis. Veeteemadest järgmisel korral, seniks varuge kanistreid.
Jaak Sepp on Kogukondade Viimsi esindaja vallavolikogu eelarvekomisjonis.
Viimsi Uudised
Jaga: