Aastaid on viimsilaste üks põletavamaid küsimusi iga suve alguses olnud vesi. Kas sel aastal saab meelepäraselt vett kasutada? Kas pesta tohib? Basseini täita? Peenraid kasta? Süüa keeta? Kas tuletõrjeautode jaoks jätkub vett?
2016. aastal OÜ Maves ning 2019. aastal Eesti Geoloogiateenistuse vanemhüdrogeoloogi Valle Raidla koostatud põhjalikud dokumendid näitasid selget vajadust veemajanduse ja kogu valla igapäevapoliitika muutmiseks. Veeressursid on piiratud ning sellega tuleb arvestada.
Kahjuks ei ole midagi muutunud – arendustegevus jätkub, vett napib ning valitsejad teevad näo, et kõik on korras. Tervitatav on uuringu läbiviijate ning valla esindajate kohtumine mitu aastat peale uuringu esitlust. Aga tänaseks ei ole peale veehinna tõusu planeerimise tarbija jaoks midagi muutunud.
Kahjuks ei ole midagi muutunud – arendustegevus jätkub, vett napib ning valitsejad teevad näo, et kõik on korras.
Uuringute põhjal saame väita, et tarbimise piir on käes ja peame hakkama saama selle ressursiga, mis meil täna on. Lisaühendused Tallinnaga on küll loodud, kuid torude läbilaskevõimel on piir. Jah, uuemal, Äigrumäe-Metsakasti piirkonnas rajatud DN300 veejuhtmel oleks võib-olla lisamahtu, kuid siin tulevad mängu tariifid ning tehnilised eripärad nagu kloreerimine ning tühjendusvajadused. AS Viimsi Vesi on teostanud proovipuurimised Metsakasti-Äigrumäe piirkonnas lisaressursi leidmiseks. Kuid päeva lõpuks pole ju vahet, kuidas numbreid ritta seades neid omavahel vahetame – summa jääb samaks. Sama veega – ükskõik millisest august seda pumpame, kogus sellest ei muutu.
Mida teha, kuidas olukorda parandada?
Kõigepealt tuleks mitte ainult loosungites ning sõnades vähendada elanike juurdevoolu. Mitte ainult tarbimist piirata, vaid ka tegelikkuses piir ette panna. Viimsi kandevõime on kriitilise momendi saavutanud ja nii jätkudes on ainult aja küsimus, kui kraanist soolane vesi voolama hakkab või alternatiivina vee hind mitmekordistub.
Tänase ületarbimise juures tuleb üle vaadata kõik tarbimislepingud. Kui inimesel on ühisest loodusvarast suva, siis saab teda maa peale tagasi tuua ainult läbi maksustamise. Näiteks lepinguliselt kehtestada ööpäevane maksimaalne tarbimismaht ning selle ületamisel kehtestada nn keskkonnatasu või ülekulutariif. Ja seda kasvõi kümnekordse valemiga.
Lisatasudest tulevad vahendid tuleb otseinvesteeringutena kasutusele võtta alternatiivallikate kasutamiseks. Vihm ja taaskasutatav reovesi ei ole mingi ulme, vaid tänapäev.
Vaadata üle hinnastamine ning kättesaadavus AS Tallinna Vesi tarnetega. Pole ju saladus, et vett sisse osta on kallis ja kohalike elanike jaoks olulise mõjuga.
Head valitsejad tundku siis huvi ja rääkigu läbi, viimsilastele on iga hinnatõusu ärajäämine kingitus.
Seniks tarbigem mõistlikult ja lootkem tarkade otsuste peale.
Jaak Sepp on tehnosüsteemide insener, valimisliidu Kogukondade Viimsi liige ja Randvere külavanem.
Loe samal teemal:
„Võimuliit planeerib tõsta Viimsi vee hinda pikalt ja pidevalt“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: