Üks tänavuse kaasava eelarve idee on rajada Haabneeme randa madalasse vette laste liuväli, mis oleks disainitud Viimsis juba kasutusel oleva ühe sümboli – vaalapoja – kujuliselt.
Idee autor on Ivo Rull, kes sai inspiratsiooni Pärnu rannaelevandist, mis on samuti kasutusel suvisel ajal merelahes laste liuväljana. Samuti on Haabneeme rannavaala esmane eskiisi (tunnusfotol) tellitud samalt firmalt, kes on valmistanud Pärnus praegu kasutusel oleva rannaelevandi (Tiptiptap OÜ).
10. oktoobri otsustas Viimsi vallavalitsuse poolt moodustatud kaasava eelarve ideede hindamiskomisjon suunata rannavaala idee rahvahääletusele. Lisades juurde märkuse “selle idee teostamiseks tuleb õppida ja suhelda Pärnuga, kus on supelrannas elevandikujuline laste liumägi”.
Antud ettepanekust lähtuvalt saatis Ivo Rull kolm küsimust Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaarele. Avaldame küsimused ja vastused muutmata kujul.
Milline on olnud Pärnu rannaelevandi idee ajalooline taust?
Õnne ja rikkust sümboliseerivad elevandid tulid esimest korda Pärnu randa uudistama eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel, mil randa paigaldati algul üks ja hiljem teine elevant-liumägi. Bibliofiil Olaf Esna märkmete kohaselt püstitati esimene elevant randa 1950. aastatel. Et rannalisi oli palju ja lapsed pidid pealt vaatama, kuidas täiskasvanud lustivad, tehti 1959. aasta suveks elevante kaks: üks lastele madalamasse vette ja teine suurtele sügavamasse.
Kuurordielevandid said Pärnu suvesid nautida 1970. aastate alguseni. Suviti rannavees seisnud londilisi hakkas purema ajahammas, mis puitu lagundas ja muutis puidust loomad kasutamiskõlbmatuks.
Uuesti ilmus elevant randa 2013. aastal, mil tähistati Pärnu kuurordi 175. juubelit. Sel sajandil püstitatud elevant meenutab välisilmelt varem Pärnu rannavees kõrgunud puidust elevandikujulisi liumägesid, olles mõõtudelt analoogne kunagise laste elevandiga ehk mõeldud eeskätt väiksematele rannalistele.
Eelmisel aastal püstitati Rannaparki kolm elevandikuju, mille juures saab pildistada. Ka need on osutunud väga populaarseks.
Kuidas on 9 aastat tagasi loodud rannaelevant-liumägi vastu võetud pärnakate ja suvitajate poolt?
Väga hästi. Aeg-ajalt on probleeme olnud liumäe all oleva augu sügavusega, sest atraktsiooni kasutus on olnud ülisuur ja elevandi otsast alla liuelnud lapsed on tekitanud ettenähtust (40 cm) suurema augu, mis muutub ohtlikuks. Siis täidetakse auku liivaga või viiakse elevant teise kohta.
Kuna veetase on muutuv, tuleb pidevalt jälgida liumäe kaugust veepiirist. Mõnikord on nurisetud, et rannaelevant-liumägi asub rannaliival.
Raekülas elanud Eino-Jüri Laarmann sai Keskranna elevandist inspiratsiooni ja püstitas Raeküla randa kaks elevant-liumäge, algul ühe ja järgmisel suvel väiksema lisaks.
Millisel moel on rannaelevanti kasutatud Pärnu turunduses ja mainekujunduses?
Rannaelevant avati etendusega, mille teksti kirjutas Sven Sildnik (Kivisildnik) ja lavastas Kaili Viidas. Rannaelevandi kuju kasutati Pärnu kuurordi 175. juubeli reklaamimiseks.
Rannaelevandist on kujunenud muuli, mudaravila, Tallinna värava jt kõrval kuurortlinna üks sümboleid ja seda on kasutatud ohtralt suvise Pärnu turundamiseks. Näiteks 2019. aastal, mil linnavalitsus kutsus lätlasi Pärnusse puhkama, paigaldati Riia kesklinna kiiged, millest ühel oli kujutatud rannaelevanti.
Kindlasti on elevantide populaarsusele kaasa aidanud ka Rannaparki püstitatud pildistamiselevandid. Eriti armastavad neid lapsed, kellele meeldib elevantide selga ronida.
Tunnuspilt: rannaelevandi foto autor on Elen Juurma (Visit Pärnu), rannavaala eskiisi autor on Tiptiptap OÜ.
Loe samal teemal:
“Tänavusel Viimsi kaasava eelarve konkursil osaleb 13 ideed”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: