Kogukondade Viimsi soovib selgitusi rahvaküsitluse kohta

TÄIENDATUD!

Viimsi vallavolikogu 15. märtsi istungil esitasid Kogukondade Viimsi esindajad Ants Erm, Tanel Ojang ja Ivo Rull arupärimise abivallavanem Alar Mikule (Reformierakond).

Arupärimises soovitakse selgitusi, miks on Viimsi valla uue üldplaneeringu ettevalmistamiseks tehtav rahvaküsitlus korraldatud segaselt ja kallutatult.

Järgnevalt avaldame arupärimise täismahus:

„Arupärimine seoses  Viimsi valla uue üldplaneeringu küsimustikuga, mis on avatud 11.03.2022 kuni  03.04.2022.

Viimsi vallavalitsus korraldab Viimsi valla uue üldplaneeringu koostamise raames küsitlust viimsilaste seas. Mis on tekitanud mõningast negatiivset vastukaja küsimusi kogukonna liikmete poolt.

Eelnevast lähtuvalt on meil Teile järgmised küsimused:

  1. Kuidas on tagatud, et vastuste andjad on reaalselt viimsilased ja päriselt Viisis elavad inimesed või maaomanikud? Kuidas on välistatud olukord, kus näiteks korterelamute arendamisega tegelev ettevõte korraldab massilise vastamise antud küsimustikule, kus vastused on kallutatud arendajate huvidele vastavalt ning seetõttu ei kajasta vastused kogukonna tegelikke huve?
  2. Kuidas vallavalitsus tõlgendab vastuseid küsimustele, millest ei ole otseselt võimalik aru saada, kas ollakse millegi poolt või vastu? Näiteks:

Küsimus nr 2

Millised on Teie seisukohalt KOLM olulisemat teemat, millele peab üldplaneering tähelepanu pöörama?

Kui vastaja vastab Elanike arv (sh sisseränne), siis kuidas seda tõlgendatakse? Kas selliselt, et üldplaneering peaks keskenduma sisserände suurendamisele või vähendamisele?

Küsimus nr 7

Milline on hetkel allpool toodutest Teie meelest vallaüleselt suurim murekoht (mis vajab lahendamist läbi üldplaneeringu)?

Kui vastaja vastab Elanike arv ja selle kasv, siis kuidas seda tõlgendatakse? Kas selliselt, et lahendust vajav probleem on elanike arvu liiga suur ja kiire kasv või vähene ja aeglane kasv?

  1. Kuna küsimustikule vastamine on alles alanud, siis teeme ettepaneku punktis 2 nimetatud ja ka muudele mitmeti mõistetavatele küsimuste lisada juurde kommentaar, et vastaja mõistaks üheselt, mida on mõeldud. Kuna kogukonna liikmed on valdavalt sisserändest põhjustatud elanike arvu kasvu vastu, siis seni esitatud vastused ei muudaks ka algandmeid edasises andmetöötluses.

Vastust esitatud arupärimisele soovime nii kirjalikult kui suuliselt.“

29. märtsil saatis Alar Mik arupärimisele vastused, mille toome ära alljärgnevalt muutmata kujul:

„Vastan Teie küsimustele nende esitamise järjekorras:

  1. Planeerimismenetluse puhul on tegemist igaühe menetluse ehk populaarosalusega menetlusega, milles osalemise õigus on igal isikul ning osalemine ei eelda puutumuse olemasolu ja igaüks saab ilma erilise huvi või õiguse tõestamiseta astuda menetlusse, kui ta seda vajalikuks peab. Kuna tegu on kõige üldisema tasandi küsimustikuga ja kogukonna hoiakute määramisega (sh elanikud, suvitajad, maaomanikud), siis ei ole küsimustele vastamine seotud sissekirjutuse ega selle kontrolliga. Ka ei saa tulenevalt planeerimisseaduse põhimõtetest sellist piirangut seada (PlanS § 9). Kui keegi hakkab vastama massiliselt järjest samu vastuseid (millisele hüpoteetilisele olukorrale Te viitate oma kirjas), siis see on vastustes tuvastatav. Hetkel küsitlusele vastamine sellist käitumist ei näita.
  2. Küsite täpsustavalt küsimuse 2 ja 7 kohta. Küsimuses 2 soovitakse vastajate hinnangut kolmele olulisele teemale erinevate teemade loendist (millised on seotud planeerimisseaduses toodud üldplaneeringu ülesannetega). Tegemist on korrespondeeriva küsimusega, mis on seotud teiste küsimustega, et seeläbi tagada küsimustiku sisemine valiidsus. Elanike arvu temaatika on esitatud läbi kolme küsimuse, et selgitada esmalt teema aktuaalsus (sh selle kõnetatus), hoiak selle osas ja ootus elanike arvule. Küsimustik toimib koostoimes ja selle ülesehitusel on püütud arvestada võimalikult vähe suunamisega, et vastuste korral oleks võimalik saada usaldusväärne tulem. Küsimuses 7 (milles küsitakse vastaja hinnangut suurimale murekohale) toodud valikut „Elanike arv ja selle kasv“ saab keeleliselt mõista vaid ühte moodi – elanike arv JA selle kasv – sõnaühendi vahel esitatud „JA“ viitab kohustuslikule ja positiivsele seosele ehk siis tähendab see seda, et valikuvariant on seotud elanike arvu ja samuti samaaegselt elanike arvu kasvuga. Seda küsimust täiendab elanike arvu vahemiku küsimus, mis annab kogukonna ootuse elanike arvu kasvule.
  3. Küsimus 2 on üles ehitatud neutraalselt, et teiste küsimuste vastustega koostoimes saada tagasiside ja hoiak vastavale teemale, mida kogukond tunnetab aktuaalne olema. Seetõttu puudub vajadus anda küsimuse 2 juures mingeid täiendavaid hoiakuid (sh polaarsust) või kirjeldusi, kuna need selguvad koostoimes teiste küsimustega. Sama põhimõte on ka teistel küsimustel omavahel.

Kokkuvõttes selgitan, et küsimustik ei saa olla suunatud vaid peab olema maksimaalselt objektiivne, tagades seeläbi ka usaldusväärse tulemuse. Veebiküsitluse kohta on vallavalitsusele laekunud vaid mõni üksik selgitav pöördumine (sh käesolev), arvestades sealjuures sadade vastajatega. Enamasti on ka kõik peale vastuse saamist selgitustega rahul olnud.“

Tunnuspilt: udune Viimsi (foto autor Erki Lilleoks).

Viimsi Uudised

Jaga: