Kasutaja Jaagu postitus Viimsilaste Facebooki grupis Randveres liikluses hukkunud noorest põdrast tekitas hulgaliselt reaktsioone ning kommentaare.
Vahendame neist järgnevalt iseloomulikumaid.
Kasutaja Jaak: Palun olge hoolsad ning jälgige teed, ärge tegelege roolis kõrvaliste asjadega.
Need loomad, kes Viimsi poolsaarel elutsevad, ei pääse tänu arendustegevusele enam poolsaarelt välja ning iga suuruluki hukkumisega jääb meie põtrade asurkond väiksemaks.
Kasutaja Galina: Eks siis peab ka selle teelõigu kogu ulatuses 50km/h panema. Paistab et aastaid surnud põtrade pilte postitades ja paludes ei jõua paljudele ikkagi kohale.
Kasutaja Ivika: Oh õudu, viimati kui tulin sinna kanti siis ka tee oli vaba aga neiu minu seljataga istus sõna otseses mõttes oma Volvoga mul pees kinni, kuigi teadsin, et varsti pidurdan ja keeran vasakule. Oli natuke kõhe tunne, et tuleb tagant sisse, et kuhu nii kiire, ma ei sõitnud teps mitte arglaselt.
Kasutaja Jüri: Varem oli Viimsis oma jahisektsioon, kus jahimehed tegid valiklaskmist ja hoidsid Viimsis kitsede ja põtrade arvukuse enam vähem normaalse. See jahtkond kaotati ära, kuna tiheasustuse tõttu oleks siin jahti pidada suht võimatu. Nüüdseks on siis loomade paljunemine käinud oma rada. Põder elab looduses keskeltläbi 20 aastat. Võib ka 30 elada. Enamasti on põdralehmal igal aastal kaksikud. Suurkiskjaid on Viimsi metsas äärmiselt vähe. Paar ilvest vist ainult, aga põdravasika kallale läheb ilves ikka väga harva, pigem maiustab jäneste ja kitsedega. Pealegi käib siin usin inbriiding, ehk suguluspaaritus ja võimsate sarvedega suuri isasloomi ja metsauhkusi sa siit ei leia. See on suht kängus kari meil siin. Praeguseks on olukord nii, et suletud Viimsis on kitsede ja põtrade asurkond kasvanud täpselt kümnekordseks, võrreldes Eesti muude regioonidega. Meil on nagu suletud loomapark. Ja nüüd on vald ikka sama valiku ees, millest kirjutasin sama teema puhul siin juba paar aastat tagasi. Kas taluda jätkuvaid avariisid ja potentsiaalset ohtu inimeludele, korraldada jaht uinutipüsside ja loomade äraveoga (millesse mul suurt usku pole), või korraldada sügisesel jahiperioodil eriliselt turvatud ajujahid suure hulga kohalekutsutud jahimeestega, pädevate jahindusorganisatsioonide juhendamisel. Just samuti nagu lahendas Tallinna linn oma Paljassaare metseauputuse.
Kasutaja Galina kasutajale Jüri: Vabandust aga milles loom süüdi on? Laseme siis juba jahimeestel inimesi ka jahtida. Neid viimasel ajal ikka väga palju siia Viimsi poolsaarele tulnud? Ja mis jahindusest me siin üldse räägime kui igal aastal umbes 4-5 põtra siin ju surnuks sõidetaksegi.
Kasutaja Helen kasutajale Jüri: Viimsis puuduvad rohekoridorid. Viimased kitsad rohekoridorid ehitatakse ka täis.Piirkiirus ei tohiks sellel maanteel olla üle 50 km/h, veel parem 40km/h. Mõlemas probleemis pole vald oma ülesannetega toime tulnud. Õige oleks vist öelda, et neid ei huvitagi. Pakkuda põtrade mahalaskmist on ikka eriline küünilisus.
Kasutaja Anneli: Tehke korjandus ja võtta jahimehed, loomakaitsjad appi. Põdrad kinni püüda (elusalt!!) ja viia üldse ära Viimsist kuskile kaugele metsa ära. Leppida sellega, et Viimsis enam nii suur uluk elada ei saa, sest inimesereo on selle kõik omastanud Nii jäävad vähemalt needki ellu kes seal veel alles on. Igal juhul kurb, nii kahju loomast, ilus loom
Kasutaja Tanel: Metsloomaga on selline lugu, et sa võid sõita ka 30-ga, tema sinu kiirust ei tea ja jalutab ette, küljelt sisse, pagasiruumi jne. Sõidan suure rekkaga ja Skandinaavias ja olen siiani suure loomaga kokkupõrkest pääsenud aga palju puudu jäänud ei ole. Nad lihtsalt tulevad. Kiirusest oleneb kui palju terveks jääb sinu auto, nõrgem saab viga ikka. Minu soovitus on, et tegeleme roolis juhtimisega ja jälgime märke ja peame neist ka kinni.
Tunnuspilt: kasutaja Jaak foto.
Loe samal teemal:
“KÕVA SÕNA: vallaametnik põtrade ja kitsede arvukusest”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: