Kallasraja läbitavus Randveres selgub läbirääkimiste käigus

Volikogu liikmed Ants Ermi ja Ivo Rulli said vallavanem Illar Lemettilt vastuse arupärimisele Randveres kallasraja läbitavuse teemal.

Volikogu liikmete küsimuse olid järgmised.

1.Millal muudeti kuivenduskraav Kirikaia tee kinnistult mereni paadikanaliks?

2.Kes on andnud loa kuivenduskraavi paadikanaliks muutmiseks?

 3.Kas Viimsi vald on juhtinud kinnistu, millel antud paadikanali asub, omaniku tähelepanu vajadusele rajada purre või mõni muu lahendus, mis võimaldaks igaühele kallasraja vaba kasutamist?

 4.Millal ja kuidas kavatsete luua olukorra, kus antud piirkonnas oleks kallasrada igaühele vabalt läbitav?

Vallavanema vastused on järgmised.

  1. Terminit paadikanal kasutab veeseaduse § 3 lg 4 p 7, mille kohaselt on paadikanal inimese kindlal eesmärgil rajatud püsivalt või ajutiselt veega täidetud rajatis. Kõnealuses piirkonnas ei ole teadaolevalt paadikanalit. Tegemist on maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga, mis on rajatud ammu enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist (Maa-ameti ajaloolised kaardid). Eesvool on kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust või toruveejuhtme läbilaskevõimest sõltub maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Kanali näol on tegemist avatud eesvoolu liigiga – vooluveekogu, nagu jõgi, oja, kanal või kraav, sealhulgas peakraav. Kraavi puhastamisega kõnealuses piirkonnas tegeleb kinnisasja omanik oma kulul ning see on toimunud Viimsi Vallavalitsuse teadmisel (mh väljastatud kaevelubade alusel).
  2. Kuna maaparandussüsteemi eesvoolu kraavi pole paadikanaliks muudetud, siis ei ole selleks ka kohalik omavalitsus pidanud luba andma.
  3. Eesvoolu kraav ei ole ehitatud kinnistu omaniku poolt ja oleks ebaõiglane kinnistu omanikku kohustada kallasraja läbimiseks kulutusi kandma. Kõnealuse maaparandussüsteemi eesvoolu kraavi osas on kohalik omavalitsus asunud kinnistu omanikuga dialoogi võimalike lahenduste leidmiseks.
  4. Võimalikud lahendused kallasraja läbitavuse tagamiseks selguvad läbirääkimiste käigus. Suuline järelepärimine on kinnistu omanikule edastatud.

Loe samal teemal:

„Illar Lemetti peab selgitama Priit Robase elukohas kallasraja kasutamise takistamist“

„Esimene kallasraja reportaaž: Randvere“

Tunnusfoto: katse mõõta paadikanali mõõtu kuivenduskraavi laiust 10-meetrise mõõdulindiga (kaader videoreportaažist).

Viimsi Uudised

Jaga: