Eesti Maaülikooli dendroloogia dotsent dr. Ivar Sibul teostas Viimsi vallavalitsuse tellimusel ekspertiisi RMK koostatud Viimsi metsade majandamiskavale aastateks 2020 – 2030.
Viimsi Uudised teeb ülevaate antud ekspertiisi seletuskirjast.
Olemasolev olukord
Ülevaatuse käigus tuvastati, et Viimsi valla territooriumil asuvad riigi- ja munitsipaalmetsad on väga suure ökoloogilise (eriliigilised ja -vanuselised puistud, mitmekülgne elustik, haruldased liigid), esteetilise, metsamaastikulise (liigestatud reljeef, nõlvad, järsakud), pärandkultuurilise (kivikülvid, rändrahnud) ja kultuuriloolise (endine kinnine militaartsoon ja mitmed militaarobjektid) tähtsusega.
Lisaks täidavad Viimsi valla haldusalal olevad metsad rohkeid keskkonnakaitselisi (vee-, müra-, õhusaaste ja tuulekaitse) ja puhkemajanduslikke funktsioone.
Valla territooriumil olevate metsade kasutusväärtust tõstab metsamaastike mitmekesisus, st reljeefi, kasvukohatüüpide ja puistute koosseisu vaheldusrikkus:
- metsaradade ja -teede võrk, mis võimaldab jalutamist, matkamist ja sportlikku tegevust;
- metsamarjad jt metsaressursid;
- põlispuud ja vanad puistud; ajaloolised, kultuuriloolised ning pärandkultuuri vaatamisväärsused.
Seega on Viimsi valla territooriumil asuvatel riigi- ja munitsipaalmetsade peafunktsioonideks metsa rekreatiivsed omadused, biomitmekesisuse säilitamine ja keskkonnakaitseline ülesanne. Puidu varumine on aga väheoluline ja sekundaarne kõrvalfunktsioon.
Sellest tulenevalt tuleb nende metsade majandamisel rakendada tavapärasest erinevamaid majandamisvõtteid, eriti elamutega vahetult piirnevates puhkemetsades.
/—/
Tulemused ja järeldused
RMK poolt koostatud ja Viimsi vallale 04.10.2018 esitatud projekt „Viimsi valla riigimetsademajandamise kava aastateks 2020–2030“ (koostaja Andrus Kevvai) ei lähtu nendele metsadele seatud keskkonnakaitselistest ja puhkemajanduslikest põhifunktsioonidest, kuigi kava kaaskirjas sellele mõnetine viide esineb. Ka ei pea metsa majandamise kava koostaja kinni kaitse-eeskirjades kehtestatud maksimaalse lageraie langi suuruse piirangust kaitsealadel.
Kaitse-eeskirjades lageraielankide maksimaalse lubatud pindala suurendamine rikuks terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku ja metsaökosüsteeme, ohustaks pöördumatult biomitmekesisust ning suurendaks oluliselt tuule mõju kasvama jäävatele puistutele, mis halvendaks nende puistute sanitaarset seisundit. Samuti on mitmed uuendusraied kava kohaselt planeeritud vääriselupaikadesse või potentsiaalsetesse vääriselupaikadesse, mistõttu võivad hävida või ohtu sattuda kaitsealused loodusväärtused.
Lageraied on kavandatud ka puistutesse, mis piirnevad vahetult elumajade ja elamurajoonidega ning millel on suur rekreatiivne ning ökoloogiline ja keskkonnakaitseline tähtsus.
Ettepanekud
Kava vajab põhjalikku ümbertegemist lähtudes nende metsade pea- ja kõrvalfunktsioonidest, kehtestatud kaitse-eeskirjadest ning valla üldplaneeringust.
Kaitse-eeskirjade muutmise vajadus, mis lubaks kaitsealadel kuusikutes 2 ha suurema langi pindalaga lageraiete teostamist, ei ole põhjendatud.
Majade ja elamurajoonidega vahetult piirnevatesse puistutesse mitte planeerida uuendusraieid ning majandada neid kujundus- ja valikraie kombineeritudviisil.
RMK-l tuleb koos vallaga läbi viia Viimsi valla territooriumile jäävate puhkemetsade rekreatiivne uuring, kus peaks tähelepanu pöörama linna- ja teemüra ulatusele, puistute reaalse külastatavuse intensiivsusele, metsade reostusohule, puistute atraktiivsusele, vastupidavusele ja uuenemisvõimalustele, samuti kaitsealustele loodusväärtustele ja pärandkultuuriobjektidele.
Kokkuvõte
Viimsi valla haldusterritooriumil paiknevad riigi- ja munitsipaalmetsad on olulise ökoloogilise, kultuurilise ja keskkonnakaitselise väärtusega kooslused, mis omavad väga suur puhkemajanduslikku potentsiaal. Nende metsade majandamise kava peab lähtuma eelkõige nimetatud põhifunktsioonidest, et see tagaks nende metsade püsimise ning kestliku kasutamise.
Loe samal teemal:
Foto: Märt Puust
Viimsi Uudised
Jaga: