Vastus Viimsi valla artiklile „Viimsi valla üldplaneering: faktid ja selgitused rohealade kohta“.
Tänavu 29. mail Viimsi valla veebis ja Facebooki lehel ilmunud artiklis anti selgitusi üldplaneeringuga kavandatavate rohealade kohta. Kuigi valla seisukohast võib tunduda, et selgus rohealade osas on olemas, siis kinnistuomanike vaates see kahjuks nii ei ole. Veelgi enam – artikli toon, mis viitab justkui omanike arusaamatusest tulenevale probleemile, mitte sisulisele aruteluvajadusele, tekitab pigem lisapingeid ja segadust.
Miks tekitab arusaamtust rohealade kehtestamine meie koduõuedesse?
Kinnistuomanikud ei pöördu juristide ja advokaatide poole kergekäeliselt ega formaalselt. Viimsi vallavalitsusel on teadmine, et paljud kinnistuomanikud on juba märkimisväärses summas kulutanud õigusalaste dokumentide koostamisele just seoses rohealade küsimustega.
Meie jaoks ei ole seni arusaadav, milleks ja miks sellises mahus rohealad meie kodudesse kavandatakse. Kuidas see aitab paremini säilitada loodust, kui oleme oma kinnistuid siiani vastutustundlikult hooldanud?
Kui lugeda analüüsivalt valla 29. mai artiklit, muutub olukord pigem segasemaks – mitmed väited jäävad üldsõnaliseks või raskesti mõistetavaks. Samuti on jäänud mulje, et valla ametlik hoiak on, justkui juristid ja advokaadid ei omaks pädevust, samas kui otsustusõigus kuulub ainult vallale.
Küsimused, millele ootame vastuseid
Küsimusi on rohkemgi, kuid peamised neist on järgmised:
– miks on rohealade määramine sellises mahus vajalik, kui see ei paranda ei valla ega kinnistuomanike positsiooni?
– miks lisatakse rohealad niigi piiratud aladele, näiteks mereäärsetele kinnistutele, kus kehtivad juba kallasraja ja kaitsevööndi piirangud?
– miks määrata roheala kinnistutele, mida on põlvkondade vältel hoitud perekondlikuks kasutuseks ja millel ei ole avalikku otstarvet?
– milline tegelik vajadus või eesmärk õigustab sellist ulatuslikku planeeringulist sekkumist?
Loodan väga, et kui vald juba kord on selle diskussiooni avalikult ette võtnud, siis lähitulevikus nendele küsimustel ka konkreetsed vastused avaldatakse.
Kaasamise kvaliteet ja tegelik sisu
Viimsi vald viitab, et üldplaneeringu protsessi on kaasatud elanikkond. Kuid praktikas ei ole toimunud ühtegi avalikku arutelu, mille keskmes oleks olnud rohealade teema. Kuigi just see küsimus puudutab sadade kinnistuomanike igapäevast elu ja õigusi.
Samuti ei ole mõistlik eeldada, et kinnistuomanikud peaksid läbi töötama sadu lehekülgi planeeringu- ja seletusdokumente või omandama ise juriidilise pädevuse, et oma õigusi kaitsta. Selline lähenemine ei ole sisuline kaasamine, vaid info edastamine, mille puhul vastutus arusaamise eest lükatakse elanikele.
Rohealad ei ole kehtinud 25 aastat
Mõnes piirkonnas võib mõni roheala tõesti olla kehtinud pikka aega, kuid sadadel erakinnistutel, mida see planeering puudutab, ei ole rohealad olnud kehtivad. Seega ei saa kasutada argumendina status quo säilitamist uue ulatusliku piirangu õigustamiseks.
Kutsume üles sisulisemale dialoogile
Kui Viimsi valla soov on pakkuda oma elanikele parimat võimalikku elukeskkonda, siis on oluline pöörata rohkem tähelepanu ka kinnistuomanike vajadustele, õigustunde kaitsele ja dialoogi kvaliteedile.
Me ei ole vastu rohealadele kui ideele. Me vajame selgust, põhjendusi, läbipaistvust ja arvestamist. Alles see loob tegeliku kogukondliku koostöö, mille peale saab ehitada jätkusuutlikku tulevikku.
Maria Aasmäe on Rohuneeme külaseltsi juhatuse ning valimisliidu Kogukondade Viimsi liige.
Loe samal teemal:
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: