Esmasel põgusal vaatlusel tundus vallavalitsuse eelnõu „Randvere külas, kinnistu Tammelaane ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu menetluse uuendamine, detailplaneeringu osaline kehtestamine ja detailplaneeringu koostamise lõpetamine osalisel planeeringualal” eesmärk õilis.
Aga natuke süvenedes tekkis mitmeid küsimusi, mille osas tahaks saada selgust.
Esiteks tekib üldine küsimus, et miks on tarvis planeeringumenetlus uuendada? Eelnõu osa III esimeses lauses on viide PlanS § 138 lg 6, mis justkui annab võimaluse kehtestada detailplaneering vajaduse korral osaliselt. Mis on selle seaduse sätte tegelik mõte, käsitlen veidi hiljem, kuid selget põhjendust vajadusele Tammelaane detailplaneering (edaspidi DP) uuendada selleks, et see osaliselt kehtestada, eelnõu tekstist ei leia.
Eraldi küsimus tekib, kui vaadata, millist maa-ala on plaanis osalise kehtestamisega hõlmata. Eelnõus on ala piiritletud loodusliku maa kruntidega 12, 13 ja 14, kõigil on sihtotstarbeks 100 % üldkasutatav maa ja kõik asuvad täielikult (krundid 12 ja 13) või osaliselt (krunt 14) ranna piiranguvööndis ja ranna ehituskeeluvööndis. Miks osalise kehtestamise plaanist on välja jäetud krunt 11, vaatamata sellele, et selle sihtotstarve on samuti 100 % üldkasutatav maa ning see asub samuti täielikult ranna piiranguvööndis ja ranna ehituskeeluvööndis?
Teiseks, mis alusel kavatsetakse uuendada planeerimismenetlust ja miks, kui samas väidetakse, et planeerimismenetlus on pooleliolev? Otsuse eelnõu esimeses osas on loetletud senise menetluskäigu asjaolusid ning nendest tulenevalt ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 44 alusel loeb vald, et DP menetlus on jätkuvalt pooleli ning vallal tuleb esmalt detailplaneeringu menetlust uuendada, et seejärel teha detailplaneeringu suhtes kaalutlusotsus. Tegelikult ei tulene ei senisest menetluskäigust ega ka HMS § 44, et DP menetlus on pooleliolev. Vallavalitsuse töötajatelt on korduvalt palutud esitada seaduslikud alused selle väite kohta, et planeeringumenetlus on pooleliolev, kuid seda pole enam kui viie kuu jooksul küsijatele esitatud.
HMS § 43 sätestab, et haldusakti andmise menetlus ehk haldusmenetlus lõpeb haldusakti teatavakstegemisega. Tammelaane DP menetlus lõppes DP kehtestamisega ja selle teatavaks tegemisega aprillis 2020. a. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et planeeringu tühistamise järel on vallal võimalik (mitte kohustus) valida, kas algatada uus või uuendada vana planeerimismenetlus. Võimalust pidada planeerimismenetlust pooleliolevaks ilma, et seda oleks uuendatud, ei näe ette ei HMS ega pea võimalikuks ka Riigikohus.
Kui vald siiski soovib uuendada planeerimismenetluse ja selleks on olemas selged põhjendused, siis tuleb lähtuda HMS sätestatust. § 44 näeb ette menetluse uuendamise võimaluse juhul, kui menetlusosaline on esitanud menetluse uuendamise taotluse (HMS § 44 lg 1) ja uuendamise taotlus on esitatud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates (HMS § 44 lg 3). Eelnõus viidatud huvitatud isiku 22.03.2023 kirjas ei taotletud menetluse uuendamist ja see ei olnud esitatud ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates (Riigikohus tühistas DP 15.12.2022).
Lisaks eeltoodule on seadusandja ette näinud konkreetsed asjaolud, mis juhul on võimalik haldusmenetlus uuendada menetlusosalise taotlusel. Nendeks on a) kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud, b) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada, c) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo või d) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines (HMS § 44 lg 1 p 1-4). Kuna ükski eeltoodud tingimus pole antud DP puhul täidetud, on ekslik väita seda, et menetlus on pooleliolev, kui ka seda, et HMS § 44 loob aluse ja võimaluse menetluse uuendamiseks.
Kolmandaks, kuigi võib otsuse eelnõust aru saada, et kavatsus menetlust uuendada tuleneb soovist kehtestada detailplaneering osaliselt, on ekslikult viidatud PlanS § 138 lg 6, mis justkui annab võimaluse DP osaliseks kehtestamiseks. PlanS § 138 lg 6 annab valdkonna eest vastutavale ministrile või tema volitatud ametnikule õiguse teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku kehtestada detailplaneering osaliselt juhul, kui ta on eelnevalt otsustanud jätta detailplaneeringu heaks kiitmata, esitades detailplaneeringu koostamise korraldajale oma põhjendatud seisukoha heakskiitmata jätmise põhjuste kohta. Antud DP puhul ei ole osalise kehtestamise kavatsus seotud detailplaneeringu heakskiitmisega valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku poolt ja otsuse eelnõus on muuhulgas märgitud, et puudub detailplaneeringu osalise ala kehtestamiseks ka vajadus teistkordselt heakskiitu küsida.
Detailplaneeringu osalise kehtestamise võimalikkust on käsitlenud ka Rahandusministeerium oma planeerimisalastes juhistes (https://planeerimine.ee/kysimused/korduvad-kysimused/). Küsimusele, kas kohalik omavalitsus võib vajadusel ise ilma heakskiidu andja ettepanekuta kehtestada detailplaneeringu osaliselt on Rahandusministeerium vastanud järgmiselt.
Detailplaneeringu osaline kehtestamine on erandlik olukord. Osalisel kehtestamisel peab kehtestatav osa olema iseseisvalt (ilma kehtestamata jäänud detailplaneeringu osata) elluviidav ja olulised mõjud leevendatud. Planeerimisseadus näeb osalise detailplaneeringu kehtestamise võimaluse ette vaid seoses heakskiidu andmisega (vt planeerimisseadus § 138 lg 6). See säte on seadusesse lisatud pigem soovist reguleerida heakskiidu andja õigusi sellise ettepaneku tegemiseks, mitte kohaliku omavalitsuse enda õigust jagada haldusotsuse tegemine mitmeks osaks või kehtestada vaid osa menetletud detailplaneeringust. Vastavalt HMS seaduse § 52 lõikele 1 saab kohalik omavalitsus lahendada asja osaliselt (osahaldusakt), kuid seda vaid juhul, kui see on antud enne asja lõplikku lahendamist. Antud DP menetluse puhul ei ole vallal kavatsust lahendada asja osaliselt, vaid otsuse eelnõus on kavatsus teha otsus korraga kõigi DP alade kohta.
Neljandaks, jääb ebaselgeks, miks puudub volikogu komisjonidele arvamuse saamiseks esitatud otsuse eelnõus otsust vahetult puudutava isiku seisukoht? Kuidas on võimalik koostada otsuse eelnõu teksti ja esitada see volikogu komisjonidele seisukohavõtuks ilma, et oleks eelnevalt analüüsitud ja ka eelnõus käsitletud huvitatud isiku seisukohti? Kas see tähendab, et huvitatud isiku seisukohad valla otsust ei mõjuta ja sisuline otsus on vaatamata sellele juba tehtud? On see tavapraktika ka teiste sarnaste otsuste puhul?
23.08.2023 Randvere koolis toimunud Tammelaane detailplaneeringu tuleviku arutelul rõhutas Viimsi vallavalitsuse planeeringute osakonna juhataja Merje Muiso, et vallavalitsus ei saa teha meelevaldseid otsuseid, vaid igasuguse otsuse puhul tuleb kaaluda erinevaid huve ja väärtusi sealhulgas järgides seadusi ning selle põhjal tehakse põhjendatud otsus. „Valla ülesanne on teha kogukonna vajadustega võimalikult palju arvestav õiguspärane otsus ning kõige vähem soovime me, et tehtud otsus viiakse kohtusse ning tühistatakse,“ ütles Muiso. Sellest võib järeldada, et suure tõenäosusega otsuse eelnõu siiski rahuldab huvitatud isikut ja on saanud tema kooskõlastuse ning paratamatult tekib siit järgmine küsimus, et mis on vallavalitsuse tegelik pikk plaan selle DPga seoses? Mis on tegelik põhjus, miks on tarvis Tammelaane DP Pandora laegas uuesti avada?
Märt Puust on Randvere külaseltsi juhatuse liige, kes koos Andres Jaanusega vaidlustas Tammelaane DP kehtestamise ning saavutas Riigikohtus võidu.
Tunnuspilt: Tammelaane enne (Märt Puusti foto).
Loe samal teemal:
„Tammelaane DP finaal – uuendamine, osaline kehtestamine, osaline lõpetamine”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: