Viimsi Uudiste toimetus pöördus erinevate viimsilaste poole kahe aastavahetuse küsimusega.
- Millisena jääb meelde aasta 2020?
- Mida ootad aastalt 2021?
Täna avaldame volikogu liikme Oliver Liidemanni vastused.
2020 oli huvitav aasta. Aasta alguses ei ennustanud veel miski seda, et mis hakkab toimuma mõne kuu pärast. Eriolukord riigis ning seisakud mitmetes valdkondades peatas kevadel elu mitmel moel. Inimesed asusid rohkem liikuma vabas õhus, mis muidugi ühest küljest on väga hea. Eestiski on kahjuks aasta-aastalt rasvumine üha laienev probleem. Eks seda nutiseadmed soodusta kahjuks palju, aga loodetavasti saadakse ühel hetkel aru, et terves kehas terve vaim.
Suvi oli Eestis rahulik ja elati justkui midagi poleks kevadel juhtunud. Aga sügisel tuli II laine ja siis ei oldud selleks mitmelgi tasemel valmis. Mida päev edasi, seda rohkem inimesed väsivad sellest olukorrast. Uudiseid ei ole tahagi enam vaadata, üks negatiivne uudis teise otsa.
Ehk siis 2020 oli kummaline aasta, kus vahepeal justkui kõik seisis. Kodukontorid said veelgi enam reaalsuseks ning suure tõenäosusega enam neid nii lihtsalt ümber ka ei muuda.
2021 näitab, kas leitakse lahendus haiguspuhangutele? Kas vaktsiin aitab? Kas karjaimmuunsus on olemas? Ehk küsimused, millele enamus ootab vastuseid seoses viirustega.
Isiklukus plaanis soovin püsida terve ehk terves kehas terve vaim. Tegeleda spordiga, et oleks terve vaim, keha toonuses siis ei hakka ka tõbid nii kergelt külge. Ning vaimu tuleb samuti erksana hoida ehk püüan jätkata oma traditsiooni lugeda iga kuu läbi vähemalt ühe raamatu, mõni kord kaks. Lisaks jalutada palju, sest jalutamise ajal saab väga palju asju läbi mõelda. Minu puhul on viimastel aastatel olnud normiks jalutada 10 kilomeetrit päevas.
Sügisel on ees järjekordselt valimised ehk tuleb teha jälle valik, keda me usaldame juhtima oma kohaliku omavalitsust. Kas usume ikka bling-bling reklaame või suudame lõpuks oma peaga ise mõelda?
Viimsi Uudised
Jaga: