Viimsi vallavolikogu 17. jaanuari istungil esitasid nii Kogukondade Viimsi, EKRE kui Keskerakonna esindajad vallajuhtidele kokku neli arupärimist.
Kogukondade Viimsi esindajad Ants Erm, Tanel Ojang ja Ivo Rull esitasid arupärimise vallavanem Illar Lemettile (Reformierakond) seoses Riigikohtu otsusega tühistada Tammelaane DP kehtestamine. Toome alljärgnevalt antud arupärimise ära täismahus.
„15. detsembril 2022 aastal tegi Riigikohus otsuse, et Tammelaane detailplaneeringu (DP) kehtestamine Viimsi vallavolikogu 28.04.2020 otsusega nr. 26 oli seadustega vastuolus ning see otsus tühistati.
Kuid alates 2020. aastast on Tammelaane DP aladel toimunud Viimsi vallavalitsuse kooskõlastusel jõuline ehitustegevus. Hävitatud on suur osa põlismetsast, rajatud kommunikatsioonitrassid, asfatteed, piirdeaiad, tõkkepuu jpm.
Eelnevast lähtuvalt soovime Teilt vastuseid järgmistele küsimustele:
- Viimsi vallavalitsuse menetluskulud Tammelaane DP-ga toimunud kohtuvaidluses oli kokku 33 932 eurot. Kas Teie hinnangul oleks olnud mõistlik kevadel 2020 Viimsi vallavalitsusel vältida kulukat kohtuvaidlust, asudes leidma võimalusi DP vaidlustanute vaide rahuldamiseks või mingi muu kompromissi sõlmimiseks?
- Viimsi vallavalitsus väljastas Teie vallavanemaks oleku ajal aastatel 2021 ja 2022 erinevaid ehitus- ja kasutuslube ning kooskõlastusi Tammelaane DP alal ehitustegevuseks teadmises, et kohtuvaidlus alles käib. Kas selline tegevus oli Teie meelest seaduslik ja kooskõlas planeerimisseaduse ning hea valitsemise tavadega?
- Kuidas hindate tänase Viimsi vallavalitsuse abivallavanem Alar Miku tegevust kohtuvaidluse ajal toonase Viimsi vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna juhatajana ehituslubade ja kooskõlastuse andmisel Tammelaane DP alal ajal, mis kohtuvaidlus planeeringu kehtestamise seaduslikkuse üle polnud veel lõppenud?
- Kas abivallavanem Alar Mik, kes nagu Teiegi kuulub Reformierakonda, peaks võtma Tammelaane DP alal looduse mastaapse kahjustamise lubamise eest poliitilise vastutuse?
- Millal likvideeritakse Tammelaane DP alal Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga “Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” vastuolus olev ning loomade rohekoridori läbilõikav aed?
- Millised on Viimsi vallavalitsuse edasised plaanid Tammelaane DP alale rajatud taristuga (kommunikatsioonid, teed, valgustid jm)?
- Milliseid järeldusi on teinud ja mida kavatseb Viimsi võimuliit Tammelaane DP-ga toimunust õppida?
Vastuseid arupärimisele soovime nii kirjalikult kui suuliselt.“
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja Kristel Menning esitas kaks arupärimist abivallavanem Alar Mikule (Reformierakond).
Esimene neist oli samuti seotud Tammelaane DP ja Riigikohtu otsusega. Toome alljärgnevalt antud arupärimise ära täismahus.
„Arupärimine Tammelaane kinnistu detailplaneeringuga seonduvaga lähtuvalt 15. detsembri 2022 Riigikohtu otsusest
”15. detsembril 2022 aastal tegi Riigikohus otsuse, et Tammelaane detailplaneeringu (DP) algatamine Viimsi vallavolikogu 28. aprilli 2020.a otsusega nr. 26 oli seadustega ja kehtiva rohevõrgustiku teemaplaneeringuga vastuolus ning sellest lähtuvalt vallavolikogu otsus tühistati.
Tammelaane DP kehtetuks tunnistamine Riigikohtu poolt näitas, et planeerimises eksisteerib turumoonutus. Võimuga seotud isik saab planeerida elamuid rohekoridori ilma selge avaliku huvita ja rohevõrgustiku koridor lakkas planeeringu läbi toimimast.
Seoses eeltooduga palun abivallavanemal vastata järgmistele küsimustele:
- Miks väljastasite ja kooskõlastasite tol ajal olles ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Tammelaane DP ehitusload, kui kohtumenetlus oli alles käimas ja kaebajad olid täiendavalt pöördunud Viimsi Vallavalitsuse poole pärast hagiavalduse esitamist kutsega üles mitte menetlema ja vastu võtma ühtegi Tammelaane maaüksusega seotud detailplaneeringu otsust seni, kuni kohus ei ole langetanud otsust detailplaneeringu kehtestamise otsuse seaduslikkuse osas?
- Viimsi Teataja esimeses numbris on eespool mainitud lubade väljastamist avalikkusele komunikeeritud järgmiselt: “Ehitusseadustiku alusel polnud võimalik ehitusloa väljastamisest keelduda, lisaks olid kõik projektis toodud märkused lahendatud ja valla ning arendaja vahel sõlmitud detailplaneeringukohase avalikult kasutatava taristu väljaehitamise leping, millest tulenevalt oli vallavalitsusel kohustus ehituslubade väljastamiseks”. Palun viidake lepingu konkreetsetele punktidele, mis sätestasid lubade andmise tähtajad ja vallavalitsuse vastutuse, kui nendest tähtaegadest kinni ei peeta. Milles see vastutus seisnes?
- Kehtiva seaduse kohaselt tuleks ehitusteatis läbi vaadata kümne päeva jooksul ja ehitusloa menetlemisele on ettenähtud 30 päeva.
Kuidas kommenteerite antud detailplaneeringu puhul menetlustähtaegadest pedantset kinni pidamist, kui Viimsi Vallavalitsuse tavapraktika kohaselt seda ei tehta? Ehitusteatisi menetletakse üldjuhul 3 kuni 8 kuud ja üldplaneeringu kohaseid detailplaneeringu avaldusi aastaid? On üldteada fakt, et tavakodanikel puudub siin tõhus õiguskaitse sundimaks haldusorganit seadusest tulenevaid tähtaegu järgima. Teil on ju sellel alal vaieldamatult suured kogemused. Arvestades Teie pikaajalist töökogemust Viimsi Vallavalitsuses pidite teadma, et detailplaneering ei anna veel õigust ehitada või teha muid pöördumatu mõjuga toiminguid. Isegi kui kohus detailplaneeringu kehtivust ei peata, ei pea kohtuvaidluse ajal tegevuste jätkamisega kiirustama.
- Ka antud juhul oli ehituslubade väljastamine suur risk olukorras, kus Volikogu detailplaneeringu kehtestamise otsus oli kolmanda osapoole poolt, kes antud juhul esindas avalikkuse huve, vaidlustatud kohtus. Millega te seda riski põhjendate?
- Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, mis omakorda sõltub ametnike seaduspärasest ja eetilisest käitumisest ning tegutsemisest avalikes huvides. Miks lubasite arendajal planeerida elamuid rohekoridori ilma tegeliku avaliku huvita ja eelistasite antud juhul otsuste tegemisel erahuvisid? Avalikkuse vastuseis on siin olnud alates jaanuarist 2016 kui lähikonna elanike esindajad juhtisid oma pöördumisega vallavalitsuse tähelepanu, et planeering on vastuolus riiklike õigusaktide ja Viimsi kehtiva üldplaneeringuga.
- Soovin teada, kas abivallavanemana olete valmis võtma poliitilise vastutuse Tammelaane DP tekitatud laiaulatusliku rohevõrgustiku kahjustamise eest? Kui ei, siis kes peab võtma poliitilise vastutuse, kas vallavanem Illar Lemetti?
- Milliseid samme on Viimsi Vallavalitsus astunud, et olemasolevad teed ja kommunikatsioonid likvideeritakse? Kas selle kohta on saadetud ettekirjutus?
- Millal plaanitakse valla poolt moodustatud kinnistud kinnistusregistrist kaotada, kuna neil puudub õiguslik alus?
- Kuidas reaalselt mets ja rohevõrgustik seal taastatakse? Kui suur on kahju selle rohealade rikkumisest ja kas vald alustab sundtäitmist, kui omanik kohtuotsust ise ei täida ja roheala toimuvust ei taasta (sh ei võta üles teid ja kommunikatsioone)?
Palun vastata seaduses ettenähtud korras kirjalikult ja suuliselt järgmisel volikogu istungil.”
Teise arupärimise Alar Mikule esitas Kristel Menning seoses jalgpallihalli ehitamisega ning ka selle arupärimise esitame täismahus:
„ Arupärimine seoses Kannikese tee 1 kinnistule jalgpallihalli kavandamisega
11.04.2022 koostas Viimsi Vallavalitsus üldplaneeringuga vastuollu läinud projekteerimistingimuste eelnõu jalgpallihalli kavandmiseks Kannikese tee 1 kinnistule. See kinnistu on valdavas osas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgi kergetööstuse maa ja osaliselt ka üldkasutatavate hoonete reservmaa ja osaliselt haljasmaa. Seega on üheselt selge, et ilma üldplaneeringut muutva detailplaneeringuta ei saa õiguslikult korrektselt planeerimisseaduse järgi sinna sellist ülisuurt hoonet kavandada.
Hiljem vald loobus projekteerimistingimustest ja algatas detailplaneeringu Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee detailplaneeringu üldplaneeringu kohasena, kuid ka selles planeeringus on jalgpallihoone valdavas osas kergtööstusmaal, st see detailplaneering pole tegelikkuses üldplaneeringu kohane.
Seoses eeltooduga palun abivallavanemal vastata järgmistele küsimustele:
1) Miks prooviti üldplaneeringuga vastuolus väljastada projekteerimistingimusi? See ju ei ole ju seadusega lubatav tegevus ja ka pole üldplaneeringus volitusi sellisel juhul selgeid volitusi väljastada projekteerimistingimusi (nagu seadus nõuab).
2) Miks pole volikogu informeeritud, et tegelikkuses muudab algatatud detailplaneering üldplaneeringut? Miks vallavalitsus on volikogu selja taga kavandamas suures osas kergtööstusmaale jalgpallihalli kui see on selges vastuolus kehtiva üldplaneeringuga? Kuidas on saanud sündida olukord, et Viimsi Vallavalitsus ühtepidi keelab kodanikel üldplaneeringute muutmist ja tühistab juba algatatud üldplaneeringuid muutvaid detailplaneeringuid ja siis teistpidi proovib üldplaneeringut ise muuta, tehes seda salaja ja seadust rikkudes ning volikogu eest varjatult?
3) Miks üldplaneeringu muutmisel ja ligi 1 ha suuruse hoone kavandamisel pole korraldatud ei arhitektuurikonkurssi ega ka keskkonnamõju strateegilist hindamist? Seda olukorras kus hoone alusel maal on saastunud pinnas ja hoone oleks Viimsi aleviku suurim ehitis, mis on kaugvaadeldav isegi Toompea vaateplatvormilt.
4) Riigihangete registrist nähtub, et projekteerimishange korraldati enne detailplaneeringu algatamist ja leping sõlmiti enne kui on teada, mida detailplaneering lubama hakkab. Millised on vallale juba võetud projekteerimislepingu ja mõõdistuse ning detailplaneering koostamise kohustustuste summad?
5) Kuidas on saanud sündida olukord, et Viimsi Vallavalitsus ühtepidi keel kodanikel üldplaneeringute muutmist ja tühistab juba algatatud üldplaneeringuid muutvaid detailplaneeringuid ja siis teistpidi proovib üldplaneeringut ise muuta salaja ja seadust rikkudes, tehes seda volikogu eest varjatult?
6) Kui suured on valla kohustused hoone rajamisel ja hilisemal ekspluateerimisel?
7) Kas selle jalgpallihoone jaoks on viidud läbi asukohtade eelvalik? Milliseid alternatiivseid kohti on kaalutud ja kas siin leiduks üldplaneeringu kohane asukoht?
Palun vastata seaduses ettenähtud korras kirjalikult ja suuliselt järgmisel volikogu istungil.”
Lisaks esitasid Keskerakonna esindajad Ilja Ban, Raimo Tann ja Annika Vaikla arupärimise abivallavanem Marju Aolaidile (Isamaa) seoses lasteaiakohtadega. Toome alljärgnevalt antud arupärimise ära täismahus.
„Kohaliku omavalitsuse üheks kõige selgemini väljendatud kohustuseks on luua oma lastele võimalus käia elukohajärgses lasteasutuses. See on väga tähtis elukeskkonna kvaliteedi osa. Seda kohustust ei suutnud Viimsi vald täita pikki aastaid. Tagajärjeks viimsilaste maksutulu liikumine Tallinna, kus lasteaiakohti jagus. Kaotatud maksutulu on üks suuremaid sellega kaasnenuid probleeme, kuid ei saa märkimata jätta ka viimsilaste heaolu ja elukeskkonna kvaliteedi languse, mille tingisid pikad autosõidud mitu korda päevas lapsi lasteaeda viies ja neid sealt tuues. Eriti, kui lapsed käisid veel erinevas lasteaias.
Aastatel 2017-2021 tehti Viimsi vallas suur edusamm probleemi lahendamises. Olin ise üks lahendajaid ja seega tean, et need lahendused mitte ei lahendanud pikalt kestnud probleemi vaid olid ka majanduslikud mõistlikud lahendused. Konkreetselt räägin asjaolust, et numbrid, mis sel ajal laual olid, näitasid, et eralasteaedadega koostöö on odavam, kui ise investeerida lasteaiahoonete ehitusse. Samuti on hiljutine viimsilaste seas läbi viidud rahuloluuuring kinnitanud, et viimsilaste rahuolu alushariduse kvaliteediga on kõrge.
Lisan siia kokkuvõtva artikli sel teemal: Millest räägivad Viimsi rahulolu uuringu tulemused? Osa II
Lisan siia ka ühe pressiteate, kus nii toonane, kui ka praegune vallavanem samast asjast viimsilasi teavitab: Viimsi vald rakendab erinevaid meetmeid lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks
Täna on volikogu liikmetel laual eelarve, kus on rida- Pärnamäe lasteaia ja hariduskeskuse projekteerimine ja selleks on ette nähtud vahendid, mis eelarve esimesel lugemisel olid summas 300 000 eurot. Oleme näinud Viimsi haridusvaldkonna arengukava, mille tutvustamisel oli juttu lausa 300 kohalise lasteaia ehitusest Pärnamäe külla. Samuti laekus kõigile volikogu liikmetele pikaagesetelt Viimsi eralasteaia pidajatelt murekiri koostöö osas.
Võttes arvesse seda kõike palume abivallavanemalt selgust konkreetsete andmete näol, et ka volikogu liige saaks kaasa mõelda, mis on viimsilastele parim lahenduste loomisel.
- Palju on Viimsis lasteaiaealisi lapsi ja milline on teada olev tuleviku prognoos selles osas? Tuua välja andmed kogu teadaoleva prognoosi ulatuses.
- Kui palju lasteaia kohti suudab MLA pakkuda täna?
- Millised lahendusi kasutab vald täna veel leevendamaks lasteaiakohtade puudust?
- Palju lapsi on täna veel järjekorras, kellele ei suudeta eelpool välja toodud lahenduste abil kohta tagada?
- Palju maksab vallale ühele lapsele alushariduse pakkumine MLA lasteaias ja palju maksab koostöös eralasteaedadega? Andmed tuua välja põhjalikult koos kommunaalkulude jm asjasse puutuvate kuludega.“
Loe samal teemal:
„Alar Mik jäi Tammelaanes taristu eemaldamise teemal napisõnaliseks“
„Lauri Hussar Eesti Päevalehes: tõsine korruptsioonikahtlus seoses Martin Reimiga“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: