14. juunil 2023 hakkasid viimsilaste telefonides piiksuma ärevad SMS-id, mis olid paljudel veel meeles 2021. aasta suvest – valla joogivee varud on langenud kriitilise piirini!
SMSi saanud viimsilasi manitseti tungivalt mitte kasutama vett koduaedade kastmiseks ning soovitati piirata vee tarbimist ka muudeks vajadusteks.
AS Viimsi Vesi juhatuse liige Raul Vanem kirjutas toona valla veebis: „Öine veetarbimine on nii suur, et veevarud ei jõua enam hommikuks taastuda nagu tavaliselt. Seostame seda tarbimise kasvu kuiva perioodiga ja inimeste sooviga oma muru kasta. Joogivee kasutamine selleks ei ole lubatud ega keskkonnasäästlik.“
Ühtlasi selgitas Vanem, et tuleõnnetuste puhul ei pruugi Viimsi vallas lähipäevadel jätkuda enam kustutusvett. Samal 14. juunil oli Päästeamet üle Eesti välja kuulutanud tuleohtliku aja.
Vallavalitsus süüdistas toonases olukorras inimesi, kes pika põua tingimustes oma aedu kastsid. Sotsiaalmeediasse sokutati postitusi, millega aednikke häbiposti naelutati. Ilmus üleskutseid hakata naabrite peale kastmise pärast kaebama. Vallas hakkasid liikuma veepatrullid, kes asusid valitud aednikele tegema selgitustööd.
Raul Vanem: “Me oleme olnud suurest jamast vaid mõne päeva kaugusel”.
Kuigi veekriisi põhjused olid teada juba varasemalt, siis vallavanem Illar Lemetti (Reformierakond) asus talle omaselt probleemi juurpõhjuseid eitama. Esmalt jättis vallavanem vastamata Viimsi Uudiste poolt saadetud temaatilistele küsimustele. Ja kui siis Kogukondade Viimsi esindajad said vallavanemale esitada küsimusi otse augustis toimunud volikogu istungil, eitas Lemetti Viimsis veekriisi olemasolu.
Tegelikult vallavanem varjas viimsilaste eest, millises olukorras toona reaalselt oldi ja milles ollaks potentsiaalselt ka täna. Alles tänavu maikuus ilmunud vallalehe loos tunnistab Raul Vanem: “Me oleme olnud suurest jamast vaid mõne päeva kaugusel”.
Juurpõhjuseks on Viimsis vohav kinnisvaraarendus
Aga tagasi suvesse 2023. Avalikult käsitlesid siis kõige aktiivsemalt Viimsi vee ja Viimsi Veega seotud teemasid Kogukondade Viimsi liikmed.
“Mis puudutab aga kokkuhoidu kastmisel või sellest vajadusest sootuks loobumist, siis oma õuel salvkaevust ammutades kogen veetaseme alanemist vahetult ning vee-ettevõtjalt teavitust saades selle lõpus enda aadressi nähes tekib trots. Miks tulistatakse huupi ja pannakse süüd tundma võib-olla hoopis mõne naabri pattude pärast?” küsis Andres Jaanus.
“…30 000 nimetatakse juba indikaatoriks, mitte eesmärgiks. Seda, mida paindlikkus teha võimaldab, oleme näinud piisavalt. Paindlikkus ei ole alati hea. Liigne paindlikkus on viinud meid täna sinna, et hakkame iga aastaselt Viimsi Veelt sõnumeid saama ja ennast süüdi tundma kui kurgipeenar kastmist tahab, aga vallavalitsus vaid teoreetilist juttu koduhoovides vihmavee kogumisest viljeleb,” tõdes Tanel Ojang.
“Illar Lemettil, Reformierakonnal ja tema satelliitidel soovitan lõpetada vallaelanike kritiseerimine. Ka need, kes kasutavad joogivett koduaia kastmiseks, on Viimsisse tulnud peamiselt reformipoliitikute takkakiitmisel ning rajanud siia suured koduaiad heauskselt. Mina joogivett põuasel suvel muru kastmiseks mitte kellelegi kasutada ei soovita. Aga need, kes seda ikkagi teevad, on ilmselt jõukate maksumaksjatena eeldanud, et nende lemmikpoliitikute manageeritav vald tagab kõik eluvajalikud teenused, sealhulgas ka piisava koguse vett,” lisas Ivo Rull.
Sõna võtsid ka mitmed avaliku elu tegelased. Näiteks Viimsilaste Facebooki grupis kirjutas Raivo Vare: “Viimsi vald peaks riburada muudkui peale tulevad mitmesajaliste korteriomanditega elamute suurarendusprojektid seisma panema, kuni on vee probleemi suutnud ära lahendada.”
Näoraamatu isiklikul seinal teatas eksminister Andra Veidemann: “See, et juba aastaid ei ole Viimsi suutnud lahendada veeprobleemi kortermajades, on ühe rikkama valla tingimustes ennekuulmatu. Olen ise helistanud mitmetesse ametiasutustesse, kust antud soovitus oli üks – korteriühistu ostku majja lisapump. Inimesed maksavad alles eluasemelaenu, majad on alla 20 aasta vanad, mõned veelgi uuemad, kuid korterit, kus on vahelduvvesi, sageli pigem nire, ei ole võimalik ka maha müüa. Kes selle jama eest vastutab?”
Vallavõimu tasandil ei tunnistatud aasta tagasi ega ei soovita tänagi tunnistada, et Viimsi poolsaarele on lastud kerkida nii palju uusi elamuarendusi, et kasutada lubatud põhjaveest enam ei jätku. On küll ehitatud veehaarded Tallinnast pinnavee juurde ostmiseks, aga selle vee hind on kõrge ning lisanduvad veel ka tarnimise ja töötlemise kulud.
Viimsi Uudiste toimetus tõdes oma juhtkirjas aasta tagasi, et veekriis Viimsis on Reformierakonna nägu. Oleme möödunud aasta jooksul saanud kinnitust selle konstanteeringu kehtivusele.
Uus veemajanduskava soovit ära vormistada kiirustades
Tänavu kevadel tuli AS Viimsi Vesi välja uue arengukavaga aastateks 2024 – 2036. Millegipärast ei tulnud vee-ettevõtte esindaja seda algselt keskkonnakomisjoni liikmetele tutvustama. Kiirelt tehti erakorraline koosolek, et formaalselt saaks komisjoni poolt heakskiidu ära vormistada. Pärast arengukava tutvustamist maikuu volikogu istungil määrata sellesse muudatusettepanekute tegemises ajaks vaid 14 päeva. Määratud kuupäevaks laekus kavale 14 ettepanekut, millest 10 jäeti vallavalitsuse poolt arvestamata, 3 ettepanekut arvestati ja 1 arvestati osaliselt.
Kuid ka neid 14 ettepanekut ei suutnud vallavõim korrektse tabeli vormis õigeagselt esitada volikogu istungi eel komisjonidele. Seetõttu lükkus 12-aastase veemajanduskava II lugemine edasi augustis toimuvale volikogu istungile. Mis iseenesest on hea, sest nüüd ehk on ka mõnedel koalitsiooni ja depositsiooni esindajatel volikogus aega valla veemajanduse perspektiividesse süüvida.
Oluline on, et Viimsi vallavalitsus jättis arvestamata ühe muudatusettepaneku, mille sisu oli mitte rajada uut reovee puhastusjaama Krillimäe maastikukaitseala naabruses olevasse metsa. Siiski tuleb Nelgi teel plaanist metsa betoneerima hakata (mille poolt esimesel lugemisel olid teiste hulgas ka sotsid Antoon van Rens ja Pille Petersoo) loobuda. Sest nimetatud mets kuulub RMK-le, kes nüüdseks on juba teist korda teada andnud, et ei anna seda metsa Viimsi vallale reovee puhastujaama rajamiseks. Punkt.
Pikaajalises veemajanduskavas öeldakse otse välja – Viimsi Vee tariife hakatakse tõstama iga kahe aasta möödudes. Põhjuseks tuuakse, et uutele arendustele vajaliku vee saamiseks tuleb teha suuri investeeringuid Tallinnast vee tarnimiseks ja selle käitlemiseks vajaliku taristu ehitamiseks. Ehk teisisõnu tuleb uusarenduste tegijate kasumimarginaalne hakata kinna maksma kõikidel viimsilastel kõrgemate veetariifide kaudu.
Tänane vallavalitsus soovib veenappusest hoolimata teha Viimsist city’t
Vallavalitsus ütles juba ei Kogukondade Viimsi ettepanekule, et veemajanduse arengukavas töötataks välja alternatiiv, mille kohaselt siin olemasolev ning väljaspoolt juurdehangitav veeressurss saaks piirmäära.
See ettepanek lähtus tõsiasjast, et täna on juba riigiametid kehtestanud pikaajalise limiidi Viimsis põhjavee kasutamisele. Sama tuleks siis teha ka mujalt tarnitava pinnavee kasutamisele. Näiteks on kehtiva Viimsi valla arengustrateegia taustandmetes arvestatud Viimsi elanike arvuks 2022. aastal 21 706 ja 2036. aastal 25 969. Mis teeb rahvastiku juurdekasvuks antud perioodil 19,6%. Pikaajalises veemajanduse arengukavas aga planeeritakse samal perioodil veetarbimise kasvu 105 protsenti ehk enam kui kahekordset tõusu.
Kogukondade Viimsi selgitas vallavalitsusele, et tuleks panna pikaajalisse veemajanduskavva kirja Viimsis tarbitava vee ja kanaliseeritava reovee koguse kasv aastaks 2036 maksimaalselt kuni 20%. Sellise piirmäära sätestamine võimaldaks argumenteeritult tõrjuda nii valla vee-ettevõttel kui poliitilisel juhtkonnal arendajate survet Viimsi täiendavaks ülearendamiseks. Vallavalitsus sisuliselt ei argumenteerinud, miks nad seda mõtet ei poolda. Viidati, et rahvastiku juurdekasvuga tegelevad teised pikaajalised arengukavad.
Kokkuvõttes – tänane olukord Viimsi veemajanduse arendamisel on aines, mida positiivselt tõlgendades saab käsitleda justkui tuleviku väetist. Ses mõttes, et 2025. aasta sügisel avaneb kõikidel viimsilastel võimalus neid veega nöökiv võimuliit ära karistada. Jättes häältega kuivale hoopiski Reformierakonna, Eesti 200, sotsid/Vali Viimsi ja Keskerakonna ning neile lojaalse depositsiooni.
Tunnuspilt: tehisintellekti genereeritud visuaal (freepik.com).
Loe samal teemal:
“JUHTKIRI: Viimsi veekriis on Reformierakonna nägu”
“Andres Jaanus: kõige eest on makstud, milles probleem?”
“Tanel Ojang: Viimsi valla koostatavast üldplaneeringust, 4. osa”
“Ivo Rull: vallavanem näeb veekriisi põhjustajaid toru vales otsas”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: