Viimsi vallavolikogu 16. aprilli istungil oli arutlusel otsuse eelnõu vallavalitsuse poolt laenu võtmiseks summas kuni 15 450 000 eurot.
Eelnõu seletuskirjas olevas tabelis on kirjas objektid ja tegevused, milleks kavandatakse laenu võtta. Eelnõu seletuskiri ei sisalda infot, kui suures osas iga objekti kavandatakse finantseerida laenust ja kui suures osas valla omavahenditest.
Seletuskirja kohaselt on laenu teenindamise kulud arvestuslikult kuni 3 823 875 eurot, kui arvestada laenu maksimaalset summat, maksegraafiku pikkuseks 132 kuud, intressiks 4,5% ning laenu makstakse tagasi võrdsetes põhiosades.
Laen võetakse kasutusele jooksvalt ja vastavalt vajadusele osade kaupa investeerimiskulude katmiseks vajaminevas mahus. Sõlmitav laenuleping võimaldab laenu kasutusele võtmist osade kaupa alates lepingu sõlmimisest ühe aasta jooksul.
Viimsi vallavolikogus tutvustas eelnõu vallavalitsuse rahandusosakonna juhataja Evelin Vahenõmm. Ta märkis, et kui volikogu kiidab ettepandud eelnõu heaks, siis vallavalitsus võtab sellest lähtuvalt pankadelt pakkumised. Seejärel vastavalt vajadusel võetakse laen kasutusele aasta jooksul.
Ants Erm (Kogukondade Viimsi) küsis, kas pankadelt võetakse laenupakkumise nö blankoveksli alusel. Et soovime saada 15,4 miljonit eurot laenu (objekte täpsustamata) ja siis vaatame, kes paremad tingimused pakub?
Vahenõmm vastas, et pankadele saadetakse pakkumuskutsed, varasemalt on need saadetud viiele pangale, nii ka tänavu. Kutses on 10 – 15 punkti, mida pakkujad peavad arvestama. Hindamisel vaadatakse, kes pakub kõige parema marginaali.
Erm küsis täpsustuseks, kas panka ei huvita, mis selle laenuga tegema hakatakse ja mis tagatiseks on?
Vahenõmm vastas, et panka huvitab, mis tagatiseks on. Valla laenu puhul on tagatiseks valla eelarve. Pank teab, et laen on investeeringute katteks ja võib küsida täpsemaid andmeid.
Erm viitas, et koroonaajal omavalitsuste laenukoormuse piire leevendati, lubades 60%-lise koormuse asemel kuni 80%-list koormust. Nüüd tõuseb Viimsi valla laenukoormus üle 66% ja normaalses olukorras oleksime juba nö lõhki. Kuidas on varasemalt võetud laenude intressidega, kas soodne EURIBOR on nende puhul säilinud või on need laenud läinud ajas kallimaks?
Vahenõmm vastest, et EURIBOR-i väärtus on just täpselt see mis ta mingil ajahetkel on. Vallal on igal laenul marginaal, millele lisandub EURIBOR.
Tanel Ojang (Kogukondade Viimsi) viitas oma küsimuse sissejuhatuses varasemalt volikogus vastu võetud eelarvestrateegiale. Algselt oli selles 2024. aasta laenudeks ette nähtud limiit 5,4 miljonit eurot ning hiljem muudeti see 15,3 miljoniks euroks. Kuid ei eelarvestrateegias ega ka lisaeelarves polnud selgitust, et kogu laenulimiit võetakse volikogus vastu üheainsa otsusega. Miks ei tehta laenuvõtmisega samamoodi nagu tehakse lisaeelarvetega? Et kui midagi laekumistes või kuludes muutub, siis tullakse iga kord volikokku eraldi uue lisaeelarve projektiga? Miks me ei otsusta laenu võtmise üle siis, kui on hanke tulemusel selgunud täpsed kulud ning käes on kulude tegemise aeg?
Vahenõmm ütles, et seda ei tehta sellepärast nii, kuna igakordne laenu eraldi võtmine võtab aega. Ei saa ka hanget korraldada, kui pole rahalist katet. Täna on eelarves olemas kogu investeeringutute kulu ning ka kogu laenukate. Me ei pea laenuvõtmist jupitama hakkama, kuna ei võta kogu laenulimiiti korraga arvele. Kui aasta jooksul laenu võtmise vajadus peaks muutuma, siis me ei võta seda laenu kasutusse mahus, mis ületaks vajadused.
Kavandatav laen moodustab ligi 26% protsenti kogu Viimsi valla 2024. aasta eelarve kogumahust – see on päris suur osakaal.
Ojang täpsustas, et tegelike kulude selginemine ongi osa eelarveprotsessist. Kavandatav laen moodustab ligi 26% protsenti kogu Viimsi valla 2024. aasta eelarve kogumahust – see on päris suur osakaal. Kui nüüd teeb volikogu vaid ühe otsuse, siis tegelikult me edaspidi enam ei tea, kuidas ja milleks täpselt laenu kasutatakse. Parimal juhul saamest sellest kunagi teada läbi erinevate majanduaastate aruannete. (Volikogu esimees Atso Matsalu (Eesti 200) katkestas ajale viidates Ojangul küsimuse lõpetamise.)
Ivo Rull (Kogukondade Viimsi) märkis, et volikogu esimees käitub volikogu liikme küsimust poole pealt katkestades äärmiselt ebaprofessionaalselt. Ning küsis ise jalgpallihalli investeeringu puhul (odavaim ehituspakkumine enam kui 6,4 miljonit eurot + 22% käibemaksu) detailset ja põhjalikku ülevaadet, kuidas ning millises osas seda objekti laenuga finantseeritakse.
Vahenõmm ütles, et hankeplaan on koostatud selliselt, et kõikide objekti kogumaksumus, mis on kas eelarves või eelarvestrateegias kinnitatud, on hankeplaani sisse viidud kogusummas. Ehk kui hangime ühte objekti, siis me ei hangi mitte aasta lõikes, vaid objekti kogukulu lõikes. See 6,4 miljonit eurot on suurujärgus sama summa kui on hankeplaanis mitme aasta peale jalgpallihalli ehitamiseks kokku kavandatud.
Rull küsis täpsustuseks, et kas oleks võimalik esitada volikogule info 15,4 miljoni eurose laenu kohta objektide kaupa. Praegu näib et ebapropotsionaalselt suur osa võetavast laenust läheb ühele suurobjektile. Millised on laenu kogusumma kasutamise osakaalud objektide kaupa?
Vahenõmm vastas, et volikogu ei ole oma investeeringute kavas prioriteete seadnud. Investeeringud on kogusummas 16,4 miljonit, millest laenuga kaetaks 15, 4 miljonit eurot.
Antoon van Rens (Vali Viimsi/sotsid) küsis, et mis juhtub, kui jalgpallihall peakski minema kallimaks?
Vahenõmme sõnul objekti kallinemise puhul ei saa seda ehitada ilma et lisaeelarvega leitakse selleks täiendav kate. Või kui katet ei leita, siis see objekt jääb ära.
Ojang soovis esitada teist küsimust, Matsalu väitis et tema küsimuste limiit (2) on läbi. Ojang ei nõustunud sellega. Matsalu andis sõna hoopis Meelis Saluneemele (EKRE).
Viimane viitas, et kuigi valla ambitsioon on suur, siis riigi tasandilt tulevad sõnumid, et majandus ja rahandus eriti on täna Eestis väga halvas seisus. Mis on plaan B juhuks kui valla tulubaas peaks kahanema?
Vahenõmm ütles, et vallavalitsus jälgib pidevalt tulude laekumist ning on valmis vastavalt vajadusele reageerima. Juba on töös eelarvestrateegia uuendamine, vaatame seda konservatiivsemalt kui kunagi varem. Vaatame üle kõik põhitegevuse kulud ja tulud. Kulusid ning nende kasvu tuleb hakata pidurdama ja vähendama.
Rull tegi repliigi, milles meenutas volikogu esimehe Matsalu varasemaid poliitilisi avaldusi ning tänast käitumist volikogu juhtimisel. Arutame siin suurt summat – 15,4 miljonit eurot – ja selle küsimusega ei tulda siia enam teist korda. Hakata tasalülitama Kogukondade Viimsi esindajat selle eest, et ta läheb oma küsimusega antud teemal detaili, siis see ongi elevandipoliitika.
Saluneem küsis, kas objektide kohta on olemas ka nö plaan B tabel – et mida ära lõigatakse, kui olukord halveneb?
Vahenõmm ütles, et hetkel pole objekte niimoodi prioritiseeritud, et mis hakkab ära jääma kui olukord halveneb. Aga see sõltub ajahetkest, millal mingi kärbe tuleb teha. Kõige lihtsam on siis ära jätta neid objekte, millega pole selleks hetkeks veel alustatud.
Ojang märkis, et küsib oma teiste küsimuse ära, mida ennem ei lastud küsida. Ta viitas Vahenõmme selgitusele, et hanget ei korraldada, kui sellel pole rahalist katet. Aga kuidas sai vallavalitsus juba korraldada jalgpallihalli hanke, kui volikogu selle katte üle alles täna siin otsustab?
Vahenõmm märkis ebalevalt, et eelnevalt pidas silmas seda, et kui on eelarvega kinnitatud plaan ja kava, siis saab nagu minna hankima neid asju, mida on volikogu lubanud piirsumma ulatuses teha.
Erm tegi sõnavõtu. Ta märkis, et ilmselt on Viimsi vallavanem päris hea olla – sulle antakse blankoveksel 15 miljoni kasutamiseks ning ka poole miljoni rohkem või vähem kasutamise korral ei juhtu samuti mitte midagi. Mis viga sedasi juhtida! Hangetega oleks aga mõistlik teha niipidi, et esmalt teha hange ära ja siis küsida volikogult laenule kinnitust. Praegu volikogu annab lihtsalt 15,4 miljonit oma kontrolli alt ära.
Matsalu tegi repliigi. Volikogul on olemas komisjonid, kus saab teha päringuid laenu kasutamise kohta. Iga hanke kulud volikogus kinnitamise korral läheksid mitmekordselt kulukamaks, sest kaasnevad pangakulud. Intressid lähevad kallimaks.
Saluneem tegi repliigi. 15 miljoni laenamine tänavu tähendab, et tükiks ajaks saab Viimsi nö valmis. Selles mõttes, et vallal järgmistel perioodidel enam laenuvõimekust pole.
Jaanus Koni (Reformierakond) tegi repliigi. Siin pole tegemist mingi blankoveksliga. Kui mingi hange muutub, siis tullakse uuesti volikokku. Kui miski läheb kallimaks, siis tuleb tulla lisaeelarvega volikokku.
Ojang tegi repliigi. Kuna volikogu esimees viitas, et komisjonid saavad hakata laenu kasutamist jälgima, siis 13. maini on aega teha revisjonikomisjonile ettepanekuid, kuidas seda korraldada.
Laenu võtmise eelnõu toetasid Tanel Einaste, Anneli Laines-Ensling, Siim Kallas, Jaanus Koni, Jaanus Lember, Atso Matsalu, Pille Petersoo, Antoon van Rens, Martin Reim, Aivar Sõerd, Raimo Tann, Jan Trei ja Siiri Visnapuu.
Vastu olid Ants Erm, Tanel Ojang ja Ivo Rull.
Erapooletuks jäid Meelis Saluneem ja Alar Valge.
Täismahus saab 16. aprilli volikogus toimunud arutelu laenu võtmise teemal vaadata SIIT (alates 00:48 kuni 01:17).
Tunnuspilt: tehisintellekti genereeritud visuaal (freepik.com).
Loe samal teemal:
“Vallavalitsuse soov võtta rekordlaen tekitas eelarvekomisjonis kriitikat”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: