Viimsi vallavolikogu liige Tanel Ojang (Kogukondade Viimsi) käsitleb oma pikemas artiklitesarjas valla üldplaneeringuga seotud arenguid ning sündmusi.
Kust üldse tekkis Viimsi üldplaneeringu läheülesandesse 30 000 elaniku siht? See tekkis kaasamisküsitluse kaudu. Pikemalt antud numbri tekkeloost kirjutasin juba käesoleva artiklisarja 2. osas.
Kuidas sellega aga päriselt on? Tegelikult on praegu kehtivat üldplaneeringud muutvate detailplaneeringute abiga saanud valda juurde tulla suurusjärgus 10 000+ inimest. Elukondliku kinnisvara arendamisega on asi kapitaalselt käest läinud.
Vallal tuli tellida ehitusõiguse rakendatuse uuring iseenda välja kirjutatud ehitusõiguste kohta mis tõi välja, et võimalikke elanikke võib lisanduda 5136. Loe lähemalt SIIT.
Nagu artikli sarja osas 2 välja tõin, siis pool aastat enne nimetatud uuringu tulemuste saamist hindas vallavalitsus ise, et kehtestatud planeeringutega võib valda lisanduda 1500 inimest. Loe leheküljelt 7 SIIT.
1500 vs 5136 – ei ole just väike erinevus.
Ühesõnaga 30 000 elanikku Viimsi vallas ei ole mingi kogukonna ootus, vaid see on aastatepikkune vallavalitsuse ja koalitsiooni vastutustundetu töö tagajärg.
Aga usun, et saame erinevates arupärimiste vastustes, kaasamisküsitlustes ja muudes taolistes kirjatükkides näha veel ja veel, kuidas number 30 000 elanikku on meie endi suur unelm ja peame vallavalitsust takka kiitma selle unelma täitumisel. Manipuleerimist kogukonna sisenditega (näiteks kaasamisküsitluse tulemustega) selliselt nagu vallavalitsusele sobib, näeme paraku mujalgi, aga nendest seikadest mõnes teises artiklis.
Rõhutan siinkohal vallavalitsuse korduvat kinnitust, et üldplaneeringualase kaasmisküsitluse tulemused (vt. 2. osa) on üldplaneeringu koostamise aluseks. Seda tasub meenutada, kui vallast keegi peaks hakkama väitma, et see kaasamisküsitluse tulemused olid mingiks abstraktseks „soovituslikuks“ indikaatoriks, mitte sisendiks.
Läbivalt jääb lähteseisukohtade teksti lugedes mulje, et vallavalitsuse soov on jääda väga üldsõnaliseks. Meie ettepanekud esitada lähteseisukohtadega konkreetsed mõõdikud ei leidnud paraku vallavalitsuse poolset toetust, kuna nende soov olevat luua suuremat paindlikkust. Ja lõpu osas ollakse vastustega nii paindlikud, et rahvastiku arvu 30 000 nimetatakse juba indikaatoriks, mitte eesmärgiks. Seda, mida paindlikkus teha võimaldab, oleme näinud piisavalt. Paindlikkus ei ole alati hea. Liigne paindlikkus on viinud meid täna sinna, et hakkame iga aastaselt Viimsi Veelt sõnumeid saama ja ennast süüdi tundma kui kurgipeenar kastmist tahab, aga vallavalitsus vaid teoreetilist juttu koduhoovides vihmavee kogumisest viljeleb.
Seltsimehed, mis on teie pikk plaan?
Kui juba veest juttu, siis ka selles osas olid meie ettepanekud (OT59), mida ei soovitud arvesse võtta. Nimelt on lähteseisukohtade dokumendis peatükk 8.1 „Olemasolevad alusuuringud“. Ning sissejuhatav lause ütleb „Üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda järgmistest alusuuringutest“, mille järel on loetelu. Tegime ettepaneku, et põhjavee ressursiuuringud on nimetamata ning need tuleks lisada. Konkreetselt viitasime 2016. aasta uuringule ja Valle Raidla 2019. aasta uuringule, mis väga põhjalikult analüüsivad meie põhjavee olustike. Toon 2019. aasta uuringust välja mõned nopped, miks ma arvan, et populatsiooni käsitlemine ja kindlad mõõdetavad suurused on ülitähtsad.
Although Viimsi peninsula is next to an urbanised area, local infrastructure has stayed relatively isolated and the community uses groundwater for water supply. During the last decade, that population has tripled, due to active real estate development and is now 19,000 with a prospect of soon reaching 30,000 inhabitants. For its drinking water, the region relies on just one aquifer system, the Cambrian-Vendian (Cm-V).
In the past 25 years, the groundwater consumption has decreased and piezometric levels have slowly recovered, but the recent rapid increase in population on the peninsula has once again raised groundwater consumption. The new decrease in the piezometric levels has led to an increase in salinity in the deeper part of the aquifer system.
As the population on the peninsula is increasing, a further rise in water consumption is inevitable and, in the end, the hydraulic head compensation through induced inflow from the crystalline basement and meteoric water infiltration through the buried valley will not be sufficient to avoid seawater intrusion.
Lühidalt populatsiooni kasvades on vee tarbimise kasv vältimatu. See omakorda toob kaasa piesomeetrilise taseme ehk põhjavee survetaseme languse. Mis omakorda toob kaasa põhjavee sooldumise ja lõpuks merevee sissetungimise põhjavette.
Täpsemalt vastas vallavalitsus nii:
„35. [OT59][OT60R59] – Punkti 8.1 on üles ehitatud põhimõttel, et loetletud on 2020 ja hiljem valminud alusuuringud ning varasemaid uuringuid koondab loetelu viimane alapunkt „muud … ajakohased uuringud“. Käsitluse eelduseks oli, et vanemate uuringute ajakohasust tuleb eraldi hinnata ja nendega arvestamise vajadus otsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus. Teie poolt viidatud põhjavee ressursi uuringud on küll ajakohased, ent valminud vastavalt 2016. ja 2019. aastal. Aktsiaseltsi Viimsi Vesi hinnangul ei ole uue põhjavee ressursi alusuuringu tellimine üldplaneeringu koostamiseks vajalik ning seetõttu ei lisanud me seda ka üldplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu punkti 8.2.“
Tegime ettepaneku need uuringud lisada loetelusse, et planeeringu tegija need läbi loeks ja saaks parema pildi sellest, mida meie valla ressursid üldse välja kannatavad (ehk saada parem aimdus Viimsi kandevõimest). Vallavalitsus aga vastas hoopis midagi muud. Jälle hea õpikunäide – kui teema on ebamugav, siis vasta teemast mööda, aga tee seda keeleliselt hästi korrektselt, siis jääb parem mulje.
Vallavalitsus ei pidanud vajalikuks põhjavee uuringuid kajastada. Temaatika ongi keeruline ja uuring lisaks ingliskeelne. Siiski usun, et üldplaneeringu koostaja on projekteerimise alaselt pädev ja oleks suutnud neid uuringuid mõista küll.
Jällegi etendatakse vastusega head manipulatsiooni nõksu – meie vallamajas otsustasime, et vanemaid kui 2020. aasta uuringuid ei kajastata. Justkui see olekski raamistik, kuhu me peaksime kinni jääma.
Ausalt öeldes tahaks midagi sellist öelda, mille Viimsi Uudiste keeleline toimetaja peab ilusamaks kirjutama.*Aga no johhaidiiii – loetletud on näiteks „Viimsi valla välisõhu mürakaart 2021“, „Prangli saare reovee käitlemise alternatiivide eksperthinnang ja analüüs 2022.“ Aga kõige uuemat ja ilmselt ka ühte põhjalikumat uuringut põhjavee teemadel ei peeta vajalikuks mainida. Seltsimehed, mis on teie pikk plaan?
Parema pildi saamiseks soovitan võtta aega ja lugeda läbi terviklikult nii esitatud tähelepanekud kui ka vallavalitsuse vastused.
Lõpetuseks kaks märkust
Esiteks, et ükski detailplaneeringu menetlus ei tule volikogusse (rahvaesindajate ette) ja seda teeb kabinetivaikuses vallavalitsus ise, kui detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Ja kui üldplaneeringusse on sisse kodeeritud suur paindlikkus, siis väga paljusid „kahtlaseid“ juhtumeid on võimalik tõlgendada üldplaneeringu kohaseks ja me ei saagi neist enne teada, kui kopad juba möllavad ja vallavalitsus „paraku mitte midagi enam teha ei saa“.
Teiseks on kõigil võimalik olla kaasatud isik. Kes vähegi oma aiatagusest või kortermaja esisest hoolib ja valda oma koduks peab, siis rääkige kaasa. Olge kaasatud isik. Teha pole vaja midagi muud kui kirjutada aadressile endrik.mand@viimsivv.ee järgmine kiri:
„Palun lugeda mind (oma nimi) isikuks, kes on avaldanud soovi olla üldplaneeringu koostamisel kaasatud isik vastavalt planeerimisseaduse § 76 lõikes 2 sätestatule.“
Sellega tekib vallavalitsusel kohustus hoida teid asjade sündmustega kursis. Aga alati peab ka ise olema hoolas ja veenduma, et päriselt hoitakse ka!
Viimsi vald on viimsilaste oma. Igaüks võiks ennast tunda kui omanikku – 1/25 000 vallast kuulub igaühele meist!
*Antud lõigus autori kirjaviis muutmata (toim.).
Tunnuspilt: pexels.com
Loe samal teemal:
„Tanel Ojang: Viimsi valla koostatavast üldplaneeringust, 1. osa“
„Tanel Ojang: Viimsi valla koostatavast üldplaneeringust, 2. osa“
„Tanel Ojang: Viimsi valla koostatavast üldplaneeringust, 3. osa“
“Tanel Ojang: Viimsi elukeskkonna kvaliteedile tuleb seada kindlad kriteeriumid“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: