Möödunud nädalal jõudis Viimsilaste Facebookis avalikkuse ette lugu, milles noor ema kirjedab vallavalitsuse bürokraatliku suhtumise tõttu oma beebi sünnitoetusest ilma jäämist.
Toome järgnevalt lapsevanem Lea postituse ära täismahus:
„Ma pole kunagi varem olnud nii kibestunud ja pettunud Viimsi vallas.
Olen nüüd aastaid siin elanud, armastan siinseid metsi ja merd. Tean siinseid inimesi ja noori, on armsaid kolleege, kaasaarvatud toredaid inimesi vallavalitsuses. Soetasin siia kodu ning siia on kolinud ka teisi minu sõpru või olen leidnud uusi armsaid inimesi, kes juba varasemalt Viimsis. Aastatega on see paik kasvanud südame külge ja saanud koduks. Ka abikaasa on siit pärit ning tema pere endiselt siin, mis veelgi enam tekitab kodupaiga tunnet.
Nüüd aga kui meie perre lisandus pisike uus pereliige selgus, et sünnitoetust meil Viimsi vallalt võimalik saada ei ole. Miks? Mõlemad vanemad peavad olema registreeritud vähemalt aasta valla elanikuna ning mu abikaasal on sellest puudu kolm päeva. Muudatus viidi sisse ametniku sõnul suvel, ehk siis kui meie juba ammu oma pisikest ootasime. (Lisaks, kuna tegemist on aastaga, mitte nt pool aastat, siis polegi alles rasedusest teada saanul midagi enam teha). Samal ajal on endiselt Viimsi valla toetuste keskkonnas esimesel, tingimuste lehel vana info (peab olema vaid üks vanem üle aasta).
Kuigi võin leppida, et sünnitoetus on privileeg, mitte õigus, abikaasa oleks võinud ammu varem elukoha registreerida või ka, et reeglid kehtivad kõigile samamoodi, siis erilise kõrvakiiluna mõjub Viimsi valla poolne lusikapidu, kus on kirjas “Sünnitoetuse taotluse esitanud pere lapsele kingitakse valla vapiga hõbelusikas, mis antakse üle uute vallakodanike pidulikul vastuvõtul.”. Ehk siis suur hulk Viimsi valla uusi kodanikke seda kutset ega kingitust ei saa. Kõlab ehk tobedalt, aga kevadel selle kohta lugedes tegime abikaasaga palju heatahtlikku nalja, kuid siiski ootasin seda armast žesti.
Loomulikult saame hakkama nii toetuse kui lusikata. Sellegipoolest mõjus eelnev ootamatu reetmisena, kus minu ja abikaasa kodupaik järsult pöörab selja meie lapsele. Ajal, kus ta on olnud nii oodatud suure hulga kallite inimeste poolt, mõjus vallapoolne külm ükskõiksus oma uue kodaniku suhtes eriti võika kontrastina.
Valla jaoks meie last justkui poleks olemas, tema sünd polnud midagi erilist.
Poleks oodanud, et mu oma kodukant sellisel õrnal ja muidu tohutut rõõmu täis ajal mulle nii palju hingepiina valmistab, kuid loodan selle postitusega nüüd teema enda jaoks lõpetada ja naasta kõigi ja kõige juurde, kes meid armastusega ümbritsevad. Kahjuks pole selleks Viimsi vald.
Viimsi vald
Postitust võib jagada.
LISA:
Näib, et ilmselt lusikapeole saab siiski ka eraldi registreeruda, nii et vähemalt vald siiski tervitab kõiki oma uusi liikmeid (aga oli teisigi, kes sellest samamoodi nagu mina aru said).”
Postitus on kogunud viie päeva jooksul Viimsilaste Facebookis hulgaliselt reaktsioone ja kommentaare, ent nende seas pole mitte ühtki vallavalitsuse ametniku või vallavalitsuse ametliku Facebooki toimetaja kommentaari.
Ometigi on üks reageerinutest, Jelena, teinud kolme päeva möödudes otseselt kasutaja Viimsi vald täägimisega kommentaari: “Kahju, et valla poolt siiamaani ei ole ühtegi kommentaari. Tundub, et ebameeldiv teema, Viimsi vald.”
Viimsi Uudiste toimetus nõustub: kahju, et Viimsi vallavalitsus ei oska leida mõistlikke lahendusi lastevanemate toetamisel ega oska ka vallaelanikega mõistlikult suhelda.
Tunnusfoto: pexels.com
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: